Qazaq tili – jazba mádenıeti bar til

6.12.2018 Master slide 349
Ana tilimizdiń damý barysynda qandaı kezeńderden ótkeni, qaı baǵytqa qaraı bet burǵany, álemdik mádenıetpen qandaı tildik baılanysta bolǵany baıyrǵy jazba eskertkishterdiń tildik derekterimen salystyrý arqyly aıqyndalady. Túrki tilderiniń kóbine ortaq bolyp tabylatyn asa mańyzdy tarıhı jazba muralar negizinen úsh dáýirge bólinedi.

Kóne túrki dáýiri (III, V-VIII ǵasyrlar). Budan myń jarym, eki myń jyl burynǵy kóne túrki jazýymen tasqa jazylǵan jazba dúnıelerdiń túrkitaný, shyǵystaný ǵylymynda tildik, tarıhı, mádenı mańyzy aıryqsha. Ásirese, V-VIII ǵasyrlardaǵy Talas, Orhon-Enıseı jazba eskertkishteri túrki mádenıetiniń bıik deńgeıde bolǵanyn kórsetedi. Kóne túrki dáýirine jatatyn jazba muralarǵa Túrki qaǵanatynyń (memleketiniń) el quraǵan qaıratkerleri men el qorǵaǵan qolbasylary Bilge qaǵan, Tonykók, Kúltegin, Moıynshordyń basyna qoıylǵan eskertkishterdegi jazba muralar jatady.

Atalmysh eskertkishterde qazirgi túrki tilderinde, onyń ishinde qazaq tilinde qoldanylatyn kóptegen sózder, jer-sý ataýlary, aspan deneleri, kisi esimderi tárizdi onomastıkalyq ataýlar molynan ushyrasady. Qazaq tilindegi qosymshalardyń, sóz tirkesteriniń tarıhy kóne túrki dáýirine, tipti odan da arǵy kezeńderge baryp tireledi.

Orta túrki dáýiri. Bul dáýir eki kezeńnen turady. Qarahanıd jáne Altyn Orda kezeńi. Atalmysh dáýirdiń bastapqy kezeńinde túrki jurtshylyǵyna eski uıǵyr jazýy tarala bastady.

Qarahanıd kezeńi. Atalmysh kezeńderde arab mádenıeti álemdik mádenıettiń kósh basynda bolyp, ǵylym men bilimniń, ádebıet pen ónerdiń, izgilik pen danalyqtyń óristeýine jol ashyp, sony serpin berdi. Ǵylymnyń jaratylystaný, medısına, fılosofıa t.b. salalary erekshe damydy. Álem ádebıetiniń injý-marjany sanalatyn kórkem týyndylar men fılosofıalyq traktattar dúnıege keldi. Otyrardan shyqqan otandasymyz, ǵulama ǵalym ál-Farabı ǵylymnyń jaryq juldyzy boldy.

Islam mádenıeti túrki halyqtarynyń mádenıetine, tiline aıryqsha yqpal etti. Túrki tilderine, onyń ishinde qazaq tiline ǵalam, hakim, ǵylym, raqym, mahabbat, ǵarysh t.b. tolyp jatqan dereksiz uǵymdaǵy ataýlar endi.

Arab mádenıetimen tyǵyz baılanysty bul kezeńniń erekshelikterin sıpattaıtyn arab jazýymen jazylǵan jazba dúnıelerge Júsip Balasaǵunnyń «Qutadǵý bilik» («Qutty bilik») poemasy, Mahmud Qashqarıdyń «Dıýanı lýǵat-ıt túrik» («Túrki sóziniń jınaǵy») túrki tilderiniń salystyrmaly sózdigi, Ahmet Iýgnakıdiń «Hıbıtýl-hakaık» («Aqıqat syıy») atty eńbegi, Qoja Ahmet Iаssaýıdiń «Dıýanı hıkmatı» («Danalyq kitaby») atty shyǵarmalary jatady. Merzimi jaǵynan bul kezeń X-XII ǵasyrlardy qamtıdy.


Nurgeldi Ýálı

Ahmet Baıtursynuly atyndaǵy

Til bilimi ınstıtýtynyń bas

ǵylymı qyzmetkeri, f.ǵ.d.,

profesor