Ýálı NURGELDI: Qazaq tili emlesiniń erejeleri

22.11.2018 Master slide 302
Ýálı Nurgeldi, Ahmet Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynyń bas ǵylymı qyzmetkeri, f.ǵ.d., pprofessor

– Ý, ıá ripterimen jazylatynsý, bý, mısıaqty sózderdi suý, buý, myıdep jazý kerek degen pikirde bar. Bul másele emlede qalaı sheshildi?

– Biz taǵylym, dálel, ýájge súıenip, bir toqtamǵa keldik. A.Baıtursynuly tóte jazý da qıyn, tıyn, ıt, kıim dep te, qyıyn, tyıyn, iıt, kiıim dep te jazǵan. 30-jyldardaǵy latynda da solaı: tuý dep te, tý dep te jazyldy. Kırılshe jazý da 1957 jylǵy erejege deıin tuý dep te, tý dep te jazylǵan bolatyn. Osy qıyndyqtan taǵylym alýymyzǵa bolady. 1957 jylǵy Erejeden keıin bundaı ala-qula birizge tústi. Eger erejede kemshilik bolsa, osy kúnge deıin ala-qulalyqtan aryla almaı júrgen bolar edik. Qaı gazetti alyp qarasaqta, ý , ıá ripteriniń jazylýynan ketken qateni kórgen joqpyz. Taǵylym deıtinimiz – osy.

Dálel mynaý: ý da, ıde – A.Baıtursynuly aıtqandaı, jarty daý ysty. [tuý ] degende ý – jarty daý ysty, u – qysqa daý ysty, ekeýi de – erindik. Oponentterimizge aıtatyn dá lelimiz – osy.

Ýá j mynaý: Áńgime tek bý, sý, tý sıaqty, bir bý yndy sózder ǵana emes. Ádette orfografıamen shuǵ yldaný shylar birer sózben ǵana shektelmeı, faktologıalyq materıaldardy keńinen jınap, soǵan súıenedi. Sizde salystyryńyz, oqyrmandarymyz da salystyryp kórsin: ıgerý (5 árip) – iıgerúý (7 árip), qýý (3 árip) – quýuý (5 árip); sýyný (5 árip) – suý ynuý (7 árip). Al halyqaralyq termınder men presedentti ataý lardy da qosar -yı/-iı, -uý /-ú ý túrinde de jazyp kórsek: krımınologıa (12 árip) – kriımiınologiıa (15 árip), ýnıversıteti (12 árip) – ú ýniıversiıteti (15 árip) t.b. Halyqaralyq termınder men presedenti ataýlarǵa kelgende, oponentter tarapynan «biz tek tó l só zderimizdi ǵ ana -yı/ -iı, -uý /ú ý dep jazamyz» degen de ý á j aıtyldy. Sonda myń daǵ an jazarmanymyz ıman/yıman, ý á kil/ú ý á kil, Isa/Yısa, Iran/Yıran, ıt/iıit t.b. sózder men ataýlardy jazarda tólme, tól emespe dep «suryptap» otyrmaq pa? Dara ne qosarmen jazý – sanaýly sózderdiń ǵana orfografıalanýy emes, kúlli Emlemizdiń úshten ekisin quraıtyn asa aý qymdy júıe. Ony ózgertý ózgeris emes, tóń keris bolar edi.