Torǵaı murajaılar kesheni

13.12.2019 Master slide 68
Ahmet Baıtursynuly - ulttyq rýhanıatynyń kúre tamyry. Qazaq ultynyń ulttyq sanasyn, oılaý júıesin, kózqarasyn, sana satysyn múldem jańa deńgeıge kótergen qubylysty tulǵa edi. Ol kórnekti qoǵam qaıratkeri, aǵartýshy, ádebıet zertteýshi ǵalym, túrkitanýshy, pýblısıs, pedagog, aýdarmashy.

1991 jyly ashylǵan «Ahmet Baıtursynuly men Mirjaqyp Dýlatulynyń ádebı murajaıy» quny tómendemeıtin altyn jaýharlarymyzdyń biri.

Murajaıda Ahańnyń eńbekteriniń túp nusqasy men tutynǵan zattary bar. Olar murajaı jádigerleriniń jaýharlary, halyqtyń murasy men qazynasy. Ahańnyń qos kitaby «Qyryq mysal» (Qazan -1909j.), «Masa» (Orynbor, 1911 j.) kitaptary 1937 jyly kıizge oralyp, jer astyna kómilip, 1990 jyly qazyp alynǵan. Murajaı qoryna tabys etken Smaǵulov Erden aqsaqal. Mirjaqypqyzy Gúlnar apamyz qıyn-qystaý kezinde ákesiniń dúnıelerimen qatar, atasy Ahmettiń 4 kitabynyń túpnusqasyn Orynbordan Moskvaǵa kóship bara jatqan tatar kórshisine amanattap tabystaǵan. 52 jyl boıy aqysyn tólep otyryp, 1990 jyly ǵana Almatyǵa alyp kelip, 1991 jyly Torǵaıdaǵy mýzeıge tabystady. Olar ataqty «Til – qural» atty úsh bólimnen turatyn, úsh shaǵyn kitap bolyp jarıalanǵan oqýlyqtar jáne «Oqý quraly» atty eńbegi edi. Bul baǵa jetpes qundy jádigerlerimizdi urpaqqa nasıhattaýdamyz. Sondaı-aq qundy jádigerlerdiń biri – jez legen, shıfoner, aınasy, aǵash dıvan, saǵaty, jýrnal stoly, patefony, Ahmet Baıtursynulynyń Orynborda oqyǵan kezde toltyrylǵan tabeli jáne Aqkól aýylyndaǵy týǵan úıiniń irgetasynyń kirpishi murajaıda qoıylǵan.

Sonymen qatar, murajaıda 1926 jyly Bakýde bolǵan túrkitanýshylardyń Búkilodaqtyq 1-sıezine qatysyp, «Túrki tilderindegi termınologıa jaıly» degen taqyrypta baıandama jasaǵanyn dáleldeıtin fotosýreti de murajaıdan oryn alǵan. Aǵartýshy-ǵalym Ahmet Baıtursynulynyń qazaq halqy úshin jasaǵan aǵartýshylyq eńbegi keleshek urpaq úshin qyzmet ete beredi demekpiz.


Gúlbaný Sársekeı,

ólketanýshy