Til men álipbı úılesimi

23.10.2019 Master slide 44
​Ol úshin aldymen ár qazaq oıanýy tıis degen oıdamyz. Oıanǵanda sol ár qazaq óziniń urpaǵyna: «Anańnyń atymen atalatyn ana tilińdi aldymen bil!» deýi tıis. Bul ún úlken-kishige ortaq ulttyq úrdiske aınalsa, qane! Endigi jerde jaıbasarlyqqa tóze bersek, totalıtarlyq kertartpalyqtan boıymyzdy aýlaq áketpesek, ult tiliniń órkeni óspeıdi, aıdynyn keńeıtpeıdi. Óıtkeni, mysyq tabandap kirgen jahandaný ekpini óz degenin istep, rýhyńnan aıyrady. Rýhyńnan aırylsań, qanatyń qaıyrylady. Tózimdiktiń de shegi bolady.

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev basylymdarǵa bergen suhbatynda ulttyń álipbı tańdaýy týraly aıtyp, álemdegi aqparattyń 90 paıyzy latyn grafıkasynda ekenin alǵa tartty. «Al aqparatqa kim ıelik etse, ǵylym men tehnologıaǵa da sol ıe bolady. Qazaq tiliniń latyn álipbıine kóshýi – rýhanı jańǵyrýdyń eń sheshýshi kezeńderiniń biri», -dedi.

Endeshe tilimizdiń tórge ozýyn, latyn álipbıin engizý kezinde qatarlastyryp alǵa aparýymyz kerek. Bul naǵyz kezi kelip, pisýi jetip turǵan sát. Keshiksek, erteń ókinip qalýymyz múmkin.

Osyndaı kúrdeli máselelerdi talqylaý maqsatynda tuńǵysh ret latyn grafıkasyna kóshý qarsańynda tuńǵysh til forýmyn ótkizýdi qolǵa aldyq. Bul alqaly jıynnyń latyn álipbıine kóshý máselesi de qozǵalady. Forýmnyń taqyryby «Jahandaný jáne ulttaný úderisindegi qazaq tiliniń ómirsheńdigi» dep atalady.

Forým aıasynda qazaq tiliniń búgini men erteńine qatysty 6 túrli alýan alańda jan-jaqty áńgime bolady. Qazaq tilin ǵylym, bıznes, zań, BAQ tiline aınaldyrý da nazardan tys qalmaıdy. Kóp túıtkildi qozǵap ǵana qoımaı, máseleni júzege asyrý joldaryn da qarastyrsaq degen oıdamyz. Jurt bolyp jumylsaq, kóp bolyp biriksek tildiń tolǵaqty máselesi tolyqqandy sheshiledi. Sonda ǵana ult tili men ult álipbıi aldaǵy ýaqytta tórt aıaǵyn teń basyp, tórt qubylamyz túgendeleri shyndyq.


Álibek Asqar,

«Til-Qazyna» ulttyq ǵylymı-praktıkalyq ortalyǵynyń

bas dırektory