Latyn álipbıine ótýdi alǵash kótergen edi

23.10.2019 Master slide 42

Qazaq til biliminiń alyptardan keıingi kórnekti ókili, akademık Ábdýálı Qaıdar ekeni belgili. Táýelsizdikten keıingi jyldary aıtýly ǵalym latyn álipbıine kóshý jónindegi máseleni keń kólemde kóterip, naqty usynystaryn bildirýmen boldy. 1993 jyldyń naýryzynda Túrkıa memleketi uıymdastyrǵan alqaly jıynǵa qatysyp, latyn álipbıine kóshý máselesin talqylaǵan. Oǵan Túrkıa, Ózbekstan, Qazaqstan, Ázirbaıjan, Qyrǵyzstan, Túrkimenstan memleketteriniń oqymystylary qatysyp, Ankara konferensıasynda túrki halyqtaryna qolaıly da ortaq bolatyn latyn álipbıiniń jobasyna qol qoıǵany málim. Sol konferensıada Túrkıany aıaǵynan tik turǵyzǵan Mustafa Kemal Atatúriktiń: «Biz latyn álippesin KSRO-daǵy qalyń túrki týystarymyzdan qol úzip, kóz jazyp qalmaý úshin qabyldaǵanbyz» - degen sózine baǵyp, endi azattyǵyn alǵan Orta Azıa memleketteri osy álipbıge kóshý jónindegi ortaq kelisimge kelgen edi.

Osyndaı tek tamyry bir, túrki dúnıesi ortaq árippen jazý qajettigin Elbasy Nursultan Nazarbaevqa «Kemel elge kemel álipbı kerek» - degen ashyq hat joldap, onda ózi qurastyrǵan álipbıdi dáıekke keltire otyryp, álipbı reformasyn júzege asyrýdyń toǵyz jolyn alǵa tartqany bar. Biz tuńǵysh ret qazaq tilin latyn álipbıine kóshirý jolyndaǵy maqsat mindetterdi aıqyndaý úshin ótkizip otyrǵan Til forýmynda akademıktiń túıin sózi men ózi qurastyrǵan álipbı boıynsha jarıalaǵan Maǵjan Jumabaevtyń «Qazaq tili» degen óleńin jurtshylyqqa usynyp otyrmyz.

«Latyn álippesine kóshý» degen sózdi qalaı túsinýge bolady jáne ony qalaı júzege asyramyz?» degen suraqty da jıi estımiz.

Birinshiden, «latyn álippesine kóshý» degen qazaqtar úshin de, basqa túrki halyqtary úshin de – múldem jańa jazý qabyldaý emes: mundaı «dáýirdi» qazaqtar da, basqa ulttar men ulystar da basynan keshirgen bolatyn. Tipti bul jazýdy Qazaqstannan tys jerlerde jasaıtyn baýyrlarymyz da qabyldap, aldy 20, arty 10 jyl boıy paıdalanǵany belgili. Demek, «latyn álippesine «kósh» degen uǵymdy, dálirek aıtsaq, ol – «kezinde búkil túrki halyqtary túgel paıdalanǵan ortaq jazýǵa qaıta oralý».

Kez kelgen álippeniń taǵdyry, tilde atqaratyn qyzmeti, saıyp kelgende, jazý emlesine tikeleı qatysty. Sondyqtan da qazaq tili úshin latyn álippesin qabyldaýmen qatar, bul mezgilde onyń emle erejelerin de daıyndaý qajet. Óıtkeni, álippeniń jany, ómiri, barlyq múmkinshiligi tek emle arqyly ǵana aıqyndalady. Latyn álippesiniń basty bir qasıeti emleniń dybystyq (fonetıkalyq) prınsıpine saı jáne sóıleý tilimizdiń ózindik erekshelikterin tolyǵyraq bere alýynda. Bul da eskeriletin mańyzdy másele.

Ábdýálı Qaıdar