Latyn álipbıi ulttar uıtqysy

30.4.2019 Master slide 46
Latyn álipbıine kóshý ár túrli áripte jazyp kelgen ult pen ulystyń arasyn biriktiretin qural deýge bolady. Oǵan dúnıe júzindegi latyn jazýy men ómir súrip kele jatqan jurttardyń úlgisi dáıek dep bilemiz. Buryn keńes ımperıasynyń qol astynda bolǵan ult respýblıkalary táýelsizdigine qol jetkizgen soń, sonyń ishinde túrki áleminiń bir butaǵy sanalatyn Ázirbaıjan, Ózbekstan,Túrkimenstan memleketteri latyn álipbıine kóshti.

Endi, mine, elimiz eńse tiktep, maqsat bıigine shyqqan soń Elbasy N. Nazarbaevtyń qoldaýymen bizdiń memleketimiz de latyn álipbıine taban tireı bastady. Bul jolda atqarylyp jatqan jumystar barshylyq.

Alda aıtqanymyzdaı, latyn álipbıi ult pen ulysty biriktiretinine dálel retinde Ázirbaıjan eliniń ıgilikti qadamyn oqyrmanǵa tanystyra ketsek deımiz. Aldaǵy ýaqytta bul úrdis jalǵasyn tabady degen senimdemiz.

Osy ǵasyrdyń basyndaǵy sanaq málimetterine sáıkes, az ulttar Ázirbaıjan halyqynyń 10% - yn quraǵan. Onyń ishinde negizgisi lezgınder (halyqtyń jalpy sanynyń 2,2% - yn quraıtyn azshylyqtardyń eń iri toby), orystar (1,8%), armıandar (1,5%), al basqalary rýtýldar, sahýrlar, talyshtar, tattar, taý evreıleri, avarlar, grýzınder jáne evreı-ashkenazdar (3,9 %).

Lezgınder álipbıi. Arab álipbıi negizindegi jazý keńinen qoldanylmaǵan. 1928 jyly latyn álipbıi negizindegi jazýǵa kóshirilgen, 1938 jyldan bastap kúrin sóılenisiniń gúneı dıalektisi úshin kırılısa negizindegi jazý qoldanysqa engizilgen.

Orys álipbıi. Kırılısa ekeni belgili.

Armıan álipbıi. Armıandar óziniń jazý úlgisin qoldanyp keledi.

Rýtýl álipbıi. Rýtýl tili nahs-daǵystan tiliniń lezgın tobyna jatatyn til. Rýtýldar negizinen Daǵystan, sol sıaqty Ázirbaıjan elinde ómir súredi. 1990 jylǵa deıin arab grafıkasyn, 1990 jyldan kırıl álipbıin qoldanady. 2013 jyly ázirbaıjandyq rýtýldarǵa arnap latyn álipbıi ázirlendi.

Sahýr álipbıi. Sahýr tili bul da nahs-daǵystan tiliniń lezgın tobyna jatatyn til. Sahýrlar negizinen Reseı Federasıasynyń quramyndaǵy Daǵystanda, sol sıaqty Ázirbaıjanda ómir súredi. Latyn grafıkasy negizinde sahýr tiline arnalǵan álipbı 1934 jyly jasaldy. Biraq 4 jyldan keıin sahýr tilinde kitap, oqýlyq basyp shyǵarý toqtatyldy. Ol tek 1989 jyly ǵana kırıl álipbıinde jańartyldy. Qazir Reseı aýmaǵyndaǵy sahýrlar kırıl álipbıimen jazady, al Ázirbaıjandaǵy sahýr jazýy 1990-jyldardan beri latyn álipbıine kóshirildi.

Talysh álipbıi. Talysh tili ázirbaıjan aýmaǵyna seljuqtar kelgenge deıin keń taralǵan ázerı ıran tiliniń tikeleı «urpaǵy» nemese jaqyn «týysy» bolyp tabylady. 1929 jyly KSRO talyshtary úshin latyn negizinde jazý úlgisi jasaldy. 1938 jyly ol kırıl negizine aýystyrylypty. Biraq birqatar sebepter boıynsha (sonyń ishinde saıası — sosıalısik ulttardyń stalındik irilendirýi nátıjesinde) ornyqpaı qalǵan. Qazirgi ýaqytta talysh jazýy ult ókilderiniń ómir súrip jatqan eline qaraı birden úsh grafıkalyq júıeni qoldanady:

- kırılısa (Reseıde jáne ishinara, Ázirbaıjanda);

- latyn álipbıi (Ázirbaıjanda);

- arab jazýy (Iranda).

Tat álipbıi. Tat tili musylman-tattar jáne taý evreıleri tili bolyp eki topqa jikteledi. Bulardyń sońǵysy Daǵystanda resmı tilderdiń biri retinde tanylyp, bastaýysh synypta arnaıy oqytylady. Alaıda, Ázirbaıjan aýmaǵyndaǵy musylman-tattar tilin ázirbaıjan tili yǵysytyryp keledi. Sondyqtan UNESCO shyǵarǵan «Qaýip tóngen álem tilderiniń atlasy» krıterıleri boıynsha «joıylý qaýpindegi til» retinde sanalady. Óz jazý-syzýy damymaǵandyqtan, Reseı terıtorıasyndaǵy tattar kırıl, Ázirbaıjandaǵylary latyn álipbıin qoldanady. Ázirbaıjandaǵy tattar ádebı tilderi retinde ázirbaıjan tilin qoldanatyndyqtan, ázirbaıjannyń latyn álipbıimen jazýyn jazyp, syzýyn syzady.

Avar álipbıi – kırıl grafıkasyna negizdelgen. Avar tili qazirgi ýaqytta Daǵystanda, Ázirbaıjannyń soltústiginde, Grýzıanyń soltústik-shyǵysynda jáne Túrkıada ómir súretin avarlar arasynda keń taralǵan. XV ǵasyrdan arab jazýyna ótken, degenmen XIX ǵasyrdyń 2- jartysynda — XX ǵasyrdyń basynda ǵana ol keń taraldy. Kırılısa negizindegi avar jazýynyń birinshi nusqasy 1861 jyly jasaldy. 1928 jyly avar tilin latyn álipbıine kóshirý týraly sheshim qabyldandy, al 1938 jyly orys grafıkasy negizindegi jańa álipbı engizildi.

Grýzınder burynnan óziniń grýzın álipbıinde jazady.

Ázirlegen:

Anar Fazyljanova