Qosarlanǵan árip

30.4.2019 Master slide 431

– Gúlfar Májıtqyzy, osy qosarlanǵan áripter týraly taratyp aıta ketseńiz?

Jalpy, qazaq qoǵamy eki álipbı júıesin basynan ótkergeni málim (arab, latyn), al úshinshisi qoldanysta (kırıl). Bul úsh jazý da óz qyzmetin belgili bir uıymdasqan júıe arqyly júzege asyrdy. Máselen, baıyrǵy qazaq qoǵamynda bolǵan arab jazýynyń qazaq sózderin tańbalaýda ózindik júıesi boldy, ári uzaq ǵasyrlar boıy jurtshylyqtyń rýhanı, mádenı, saıası qajetin tolyqtaı ótedi.

Qadım jazýynyń birtindep jadıd jazý úlgisine aýysýy «Túrkistan ýalaıaty» gazetinen bastaý alady. Qadım, jadıd jazýynda ı men ý-dy eki árippen tańbalaý (uý, úý, yý, iý, yı, iı) úrdisi múldem bolǵan joq.

Buny eski qazaq jazbalarynan (XVI-XVII ǵ.), XVIII-XX ǵasyrlarda hatqa túsken qazaqtyń han, bı, sultandarynyń hattarynan, XX ǵasyrdyń basynda jazylǵan qoljazbalar men basylyp shyqqan kitaptardan jáne sol kezeńdegi qazaq baspasózderinen anyq baıqaýǵa bolady. Demek, buǵan orys tiliniń esh qatysynsyz halyqqa qyzmet etken arab jazýynyń ózinde ı men ý bir ǵana tańbamen berilgen bolatyn. Budan shyǵatyn qorytyndy:

Birinshiden, ı men ý-dy eki tańbamen jazý úrdisiniń qadım, jadıd jazýly mátinderde kezdespeýiniń ózi orys tiliniń áserinen emes ekenin aıǵaqtaıdy.

Ekinshiden, birneshe ǵasyrlar boıy júıelenip baryp, qalypqa túsken jazý praktıkasynyń (XV-XX ǵ.), tym qurymaǵanda, bir kezeńinde atalmysh dybystardy eki tańbamen berý úrdisiniń oryn almaýy da orys jazýynyń áserinen emes ekenin kórsetedi.

Al sonda taratyp jazý qaıdan shyqty?

– «Biz emleni epmekke túzemeımiz, ońaılansyn dep túzetemiz» degen, ári qazaq emlesindegi túıtkildi máselelerdiń júıeli qalypqa túsýine eńbek sińirgen ǵalym Qudaıbergen Jubanov: «Bizdegi qosar áripterdiń tórkini túgelimen Ahmet emlesine baryp tireledi», - deı otyryp, ı men ý-dy qosar árippen tańbalaýǵa túbegeıli qarsylyq tanytqan. Rasynda da, Ahmet Baıtursynuly eńbekterin túpnusqadan qarasaq, ı men ý-dy keıde tarqatyp, keıde tarqatpaı jazǵanyna kýá bolamyz. Bir ǵana mysal, ǵalymnyń 1922 jyly shyqqan «Oqý quralynda» (Ýsýl sotıe jolymen tártip etilgen. Qazaqsha alıfba) ı dybysy bir ǵana tańbamen berilgen: jı, jına, jıyn, jımaq, qıyn, qısyq.

Osylaısha tóte jazýdan bastalǵan qosar árip áýresi sol kezdiń ózinde úlken daýǵa aınalyp, odan keıingi latyn álipbıin qabyldaǵan jyldarda jalǵasyn tapqan. Latyn jazýynda «balanyń qatesiniń tórtten biri» osy ı men ý-dy taratyp jazýdan dep dabyl qaqqan Qudaıbergen Jubanov: «Munymen eseptespeske bolar ma eken? Qosar áriptiń jazýdaǵy qıynshylyǵymen sanaspaı bolmaıdy», - dep arnaıy maqala jarıalaǵan (Qosar ma, dara ma?, 1935 j.). 1929-1940 jyldar aralyǵynda qoldanysta bolǵan latyn álipbıiniń grafıkalyq qurylymyn, orfografıalyq erejelerin, tildik birlikterdi tańbalaý barysyndaǵy qarama-qaıshy pikirtalastardyń týý sebepterin jan-jaqty ǵylymı-teorıalyq turǵydan taldap bergen tilshi-ǵalym Nazıra Ámirjanovanyń kórsetýinshe: «Latyn grafıkasyn qabyldaǵannan keıingi emle erejesindegi qıyndyq pen ala-qulalyq osy ı men ý-dy qosar tańbamen berý máselesinde oryn alǵan jáne ǵalymdardyń kópshiligi qosarmen tańbalaý tildiń ekonomıa zańdylyǵyna qaıshy keledi degen tujyrym jasap, 1938 jyly ol dybystardy barlyq jerde bir ǵana tańbamen jazý týraly sheshim shyǵarǵan». Alaıda, latyn grafıkasyndaǵy emle erejeleriniń birizge túsip, normalanýy tolyq aıaqtalmaı jatyp, 1940 jyldary kırıl tańbasyna óttik. Kırıl jazýynda da ı men ý birde qosar, birde dara túrde tańbalanyp, jazý normasyndaǵy ala-qulalyq odan ári jalǵasty: kúlúý/kúlý; toqyý/toquý/toqý, jyıyn/jıyn, iıne/ıne t.b. Osyndaı qıyndyqtardan soń 1957 jyly lıngvıs ǵalymdar jazýdy birizdi júıege túsirý maqsatynda ı men ý tańbalaryn qosar emes, dara árippen tańbalaıtyn emle erejelerin qabyldady.

Qoryta aıtqanda, ı men ý dybystaryn qosar tańbamen berý máselesi sonaý tóte jazý (arab) tusynda-aq úlken daýǵa aınalyp, latyn grafıkasyn qabyldaǵan jyldarda da kún tártibinen túspegen, tek kırıl jazýynda ǵana daýǵa núkte qoıyldy. Buǵan qarap, orys tiliniń áserinen solaı boldy degen oı týmaýy kerek. Kerisinshe, qanshama jyldar boıǵy jazý tájirıbesindegi ala-qulalyq, sondaı-aq qateniń kóbi osy ı men ý-dy qosar árippen jaza almaýshylyqtan týyndaýy, balalarǵa úıretýdiń aýyrlyǵy sebep boldy. Dál qazirgi tańda, ı men ý-dy eki tańbamen jazýdy jańa emle erejelerine engizý qaıtadan usynylyp jatyr. Alaıda tóte jazýdan bastalyp, 1957 jylǵa deıingi aralyqta 40 jyldan astam ýaqyt boıy birizdi júıege túse almaı daý týdyrǵan ári jazýdaǵy ala-qulalyqqa sebepker bolǵan «taratyp jazý» (jyınalys, iınelik, oquý, tuýuý t.b.) máselesin emlege endirsek, tarıh kórsetken tájirıbedegi qıyndyqtarǵa qaıtadan oralamyz.

– Áńgimeńizge rahmet!

Áńgimelesken

Súleımen Mámet