Orfografıalyq jumys tobynyń atqarǵan aralyq jumystary

30.4.2019 Master slide 155
Prezıdent jarlyǵyna sáıkes Ulttyq komısıa jáne onyń janynan Orfografıalyq, Ádistemelik, Termınologıalyq, Aqparattyq jáne tehnıkalyq súıemeldeý jumys toptary quryldy. Jańa álipbıdiń emle erejelerin daıyndaý birneshe satydan turdy. Birinshi saty – emle erejeleriniń konsepsıasyn daıyndaý jáne qabyldaý. Ekinshi saty, emle erejeleri orfografıalyq jumys tobynyń aýqymynda eki úlken semınarda talqylandy.

Jańa álipbı qabyldaýda týyndaıtyn máseleniń biri – termınderdiń jazylýy. Osyǵan oraı, Mádenıet jáne sport mınıstrligi «Termınjasam qaǵıdattary jáne ulttyq termınologıa máseleleri» atty respýblıkalyq konferensıa ótkizdi. Konferensıaǵa elimizdegi termıntaný jáne orfografıa salalarynyń jetekshi ókilderi qatysty. Konferensıa qorytyndysy boıynsha qarar qabyldandy. Qararda tilimizdiń leksıkalyq qory men sózjasam tásilderin utymdy, oryndy jumsaý arqyly ana tilimizdiń ishki múmkindigin barynsha tıimdi qoldaný; ózge tildegi termınderdiń dál balamasyn tabýdyń múmkindigi bolmaǵanda, týystas túrki tilderindegi balamalardy qoldaný; ózge tilderden termınderdi qabyldaýda deldal tildiń (orys tili) kómeginsiz tikeleı túpnusqa tilden alý jáne ony tilimizdiń fonomorfologıalyq ereksheligine sáıkes retteý; turaqty jáne jalpyǵa birdeı tanylǵan termınder men uǵymdardy qazaq tiline aýdarýdy rettestirý; buryn qazaq tiline aýdarylǵan jalpyǵa birdeı tanylǵan termınder men uǵymdardy qaıta qarap, sátsiz balamalaryn túpnusqamen sáıkestendirý; kóp jylǵy tájirıbe negizinde qalyptasa bastaǵan termın shyǵarmashylyǵyndaǵy sharttylyqty eskerý, t.b. máseleler qamtyldy.

Úshinshi saty – emle erejelerin synamadan ótkizý sharalary. Synamanyń maqsaty – latynnegizdi qazaq jazýy emle erejeleriniń alǵashqy jobasyndaǵy usynylǵan orfogramalarǵa qatysty keńse qyzmetkerleri men óńirlerdegi eresek turǵyndardyń jáne orta býyn synyp oqýshylarynyń táýelsiz kózqarastaryn bilý. Aıtalyq, qazirgi emle erejesindegi problemaly máseleler:

  • birikken sóz syńarlary jigindegi qatar kelgen eki daýystynyń jazylý emlesi boıynsha baǵytty anyqtaý;
  • á árpiniń ekinshi býyndaǵy tańbalaný normasyn bekitý;
  • b dybysynyń sóz aıaǵyndaǵy tańbalanýyn anyqtaý;
  • shyǵys tilderinen engen kirme sózderdegi f, h, áripterin jazýdaǵy basym kózqarasty aıqyndaý;
  • qysań ezýlikteri bar sońǵy býynǵa táýeldiktiń úshinshi jaǵy qosylǵanda y, i áripteriniń túsirilýin qabyldaýdy aıqyndaý;
  • e, ıý, ıa, e, s, sh áripteri bar shetel sózderin jańa álipbımen jazý emlesi;
  • sh árpi bar sózderdiń ekiushty oqylmaýy úshin tańbalaý ádisin usyný;
  • shetel sózderin tańbalaýdyń balama nusqalarynyń birine toqtaý jáne usynys pikirlerin bilý.

  • Tórtinshi saty, Ulttyq komısıa hattamalyq sheshimi boıynsha emle erejeleriniń jobasyn halyq arasyna keńinen nasıhattaý jumystary bolsa, besinshi saty – emle erejeleriniń maquldanýy boldy. Ol «Qazaq tili álipbıin latyn grafıkasyna 2025 jylǵa deıin kezeń-kezeńimen kóshirý jónindegi is-sharalar josparyna» sáıkes 2019 jyly bastalady.

    Qazaq tilin latyn álipbıine kóshirý jumystarynyń ishindegi eń bastapqysy jáne ózgelerine ózek bolar eń negizgisi emle erejeleriniń daıyndalýy. Osy rette birqatar ǵylymı jáne uıymdastyrýshylyq jumystar atqaryldy. Elimizde til saıasatyn júrgizetin ókiletti mekemelermen birge osy salaǵa qatysty jetekshi ǵalymdar, mamandar úılestirildi.

    Erbol Tileshov,

    Sh.Shaıahmetov atyndaǵy

    «Til-Qazyna» ulttyq-ǵylymı

    praktıkalyq ortalyǵynyń

    atqarýshy dırektory