Tо́l jazýdyń syryn ańdasaq...

22.11.2018 Master slide 305
Qazaq jazýynyń tarıhy tereńde. Ol bastaýyn b.z.d. V- X ǵasyrlarda «Orhon-Enıseı» rýnıkalyq jazýynan alady. Kóne túrki álipbıiniń quramynda 35 árip bar. Jazý ońnan solǵa qaraı oqylady. Osy álipbı arqyly bizge túrki halyqtaryna ortaq kóptegen tarıhı jádigerler jetti.

Musylman dininiń, Islam mádenıetiniń keńinen taralýyna oraı, arab álipbıi kóptegen túrki halyqtarynyń jazbasha qarymqatynas quralyna aınaldy. Islam qaǵıdalary, dinı sıpattaǵy qıssadastandar jáne basqa da týyndylar arab álipbıi negizinde týdy. Qazaq halqynyń jazba muralarynyń kópshiligi túrki halyqtary ǵasyrlar boıy paıdalanyp kelgen osy arab álipbıi negizinde bizdiń zamanymyzǵa jetip otyr. Desek te bul álipbıdiń qazaq tiliniń tól zańdylyqtaryn dóp basyp bere almaıtyn tustary da bolatyn. Sol sebepti de Ahmet Baıtursynuly arab jazýynyń qazaq tili úshin qolaısyz jaqtaryn túzep, ony tildiń dybystyq erekshelikterine sáıkestendire otyryp, 28 áripten turatyn ulttyq álipbı jasady.

1929-1940 jyldar aralyǵynda latyn grafıkasyna negizdelgen 29 tańbadan turatyn álipbı jazý júıesine engizildi. 1938 jyly álipbıge jáne emlege reforma júrgizildi.

Keńestik saıasattyń yqpaly áserinen ortaq kırıl álipbıine kóshý máselesi mindetteldi. S.Amanjolov usynǵan álipbı 1940 jyly qabyldanǵan. Oǵan 42 árip engen: 33 orys álipbıiniń árpi jáne 9 qazaqsha árip ә, ғ, қ, ң, ө, ұ (1947 jylǵa deıin osy árip ornyna Ӯӯ paıdalanylǵan), ү, h, i. 1940 jyly kırıll álipbıi qabyldansa, 1957, 1970 jyldary emlege ózgerister engizildi. Kırıl grafıkasyndaǵy bul álipbı Qazaqstanda óziniń kezeńdik mindetin atqaryp keldi.

Jańa latyn grafıkasyna negizdelgen tól álipbıdi engizý táýelsiz Qazaqstannyń jańa kezeńdegi mindetterimen oraılasady. Atap aıtqanda, tól dybystyq júıemizge, jazý erejelerine negizdelgen álipbı jasaý elimizdiń jahandyq keńistikke ený, ınovasıalyq tehnologıalardy ýaqytynda ári sapaly ıgerý sıaqty qajettilikterinen týyndap otyr. Osy maqsatqa qol jetkizý úshin de 2018 jyly 19 aqpanda Elbasy N.Á.Nazarbaevtyń jarlyǵymen latyn grafıkasyna negizdelgen qazaq álipbıi bekitildi.