Quralaı KÚDERINOVA, fılologıa ǵylymdarynyń doktory, profesor: jazý degen – tóńkeri̇s emes.

8.2.2019 Master slide 280
Latyn álipbıine kóshý – elimizdegi tarıhı oqıǵalardyń biri. Osy mańyzdy mindetti júzege asyrý boıynsha joǵary dárejede ulttyq komısıa jumys istep jatyr. Jaqynda osy komısıa otyrysynda latyn grafıkasyna negizdelgen qazaq jazýynyń emle erejesi maquldandy. Sh. Shaıahmetov atyndaǵy «Til-qazyna» ulttyq ǵylymı-praktıkalyq ortalyǵynyń Orfografıa bóliminiń basshysy Quralaı Kúderınovany áńgimege tartqan bolatynbyz.

Suhbattasqan:

Azamat ESENJOL


Jańa álipbıdiń emle erejesi maquldandy. Sonda ony qabyldandy dep tolyq aıtýǵa bola ma?

«Maquldandy» men «qabyldandynyń» arasynda aıyrmashylyq bar. Maquldandy degen sóz – mamandar daıyndaǵan latyn álipbıine negizdelgen qazaq jazýynyń emle erejesin arnaıy qurylǵan Ulttyq komısıa «durys dep tapty», «jón kórdi», osy jobany nazarǵa alyp, jazý reformasynyń kelesi kezeńine ótýge bolady degendi bildiredi. Kelesi kezeń erejeni túsindiretin anyqtaǵysh jasaý, emle sózdigine kirisýge ulasady.

Emle erejesi maquldanǵannan keıin zańdyq kúshine ený qajet. Jazý ortaq zańǵa baǵyný kerek.


Jalpy, osy erejeni jasaýda qandaı tájirıbege súıendińizder?

Jazýda dástúrdiń mańyzy zor. Óıtkeni ol sanamen, grafıkalyq sanamen tikeleı baılanysty. Qazirgi adamdardyń barlyǵynyń sanasynda sózderdiń grafıkalyq beınesi bar. Ol beıneler profesor Nurgeldi Ýálıdiń aıtýy boıynsha, kognıtıvti sanada bazalyq norma bolyp qalana beredi. Grafıka, ıaǵnı álipbı aýyssa da kognıtıvti sanada aýyspaıtyn, aýyssa qarsylyq týatyn normalar bolady jáne bolýy kerek te. Máselen, sózderdiń jazylýyndaǵy úırengen dástúrdi saqtamaı, turqy bólek jańa álipbımen emleni túptamyrymen ózgertip jiberseńiz, ne bolady? Jappaı saýatsyzdyq bastalady. Halyqta qorqynysh paıda bolady. Úreı, kúdik, keri proses júrýi múmkin. Qaı álipbıdi qabyldasaq ta, ózgermeıtin bazalyq normalar bolýy qajet deıdi Nurgeldi aǵaı. Mysaly, halqymyz kezinde arab álipbıin qoldandy. Aldymen qadym, keıin jádıt jazýyna ózgertti. Jádıt túriniń ózgesheligi tek árip ústi harakattardyń salynýynda boldy, qadymnan aıtarlyqtaı aıyrmashylyǵy bolmady, biraq daýysty dybystardyń harakattarmen belgilenýiniń ózi jazýdyń jetilýi, reformalanýy bolatyn. Ahmet Baıtursynuly da tóte jazýdyń álipbıin, emlesin jasaǵanda jádıd jazýynyń dástúrin qaldyrdy. Ulttyq jazý jasaımyn degen oıy bolsa da tańbalardy jáne emle normalaryn tolyqtaı ózgertken joq. Mysaly, qazaq sózi uıańmen aıaqtalmaıtynyn bile tura, sóz aıaǵynda kób, seb degen sıaqty b árpin jazyp, Ahmet atamyz jurtshylyqty úrkitip almaý úshin burynnan qalyptasqan jazý dástúrin saqtaı otyryp, ulttyq jazýdy qalyptastyrdy. 1929-jyly Baıtursynovtyń 24 tańba, 1 dáıeksheden turatyn álipbıi negizinde 29 tańbalyq latyn álipbıi jasaldy. Osy dástúr kırılde de sol kúıinde qaıtalanyp, tek termın sózderdi jazý úshin qosymsha áripter engizildi. Qysqasy, tilshi-ǵalymdar Baıtursynuly ustanǵan júıeden taıqymady.

Endi qazirde de jańa erejeni jasaýda jazýdy múlde jańartý degendi oılaǵan joqpyz. Profesor Nurgeldi Ýálıdiń: «Jazý degen tóńkeris emes» degen sózi bar.


Degenmen latynmen birge sanada jańarý bola ma?

Latyn álipbıi degen uǵym bastalǵaly qoǵamda bir qyzyq oqıǵalar bolyp jatyr. Jalpy kópshiliktiń tildik sanasynda jańǵyrýlar men jańartýlar bastaldy deýge turarlyq. Qazaq halqy óz emlesin endi tanyp, buryn mán bermegenderin baıqap, nazar aýdaryp jatyr. Tilimizde qansha dybys bar, daýysty sany 12 emes pe, daýyssyz nesheý, ıa, ıý áripteri qazaq tili álipbıiniki emes pe, ı men ý dybys tirkesin tańbalaıtyny qalaı V, f áripteri qazaq sózderinde jazylmaıtyn ba edi degen suraqtar qoıyp, jurtshylyq qarapaıym tildik bilimder aldy.

Qazir latyn grafıkasy arqyly jurtshylyqtyń emle-erejege degen kózqarasy ózgerdi. Biz osy arqyly jazý saýatyna degen qurmetimizdi qalpy-na keltiremiz. Shyndyǵynda, qazir jazý saýatynyń deńgeıi kóp tómendep ketti. Oǵan áleýmettik jeliler men tehnıkalyq quraldardyń keri áseri kóp. Jazba til men aýyzsha til sıntezdelip, ınternettiń orfogra-

fıasy paıda boldy. Endi osydan arylamyz dep oılaımyn.


– Áńgimeńizge raqmet!