Til úırenýshiler kómekshisi

8.2.2019 Master slide 280

Memlekettik jáne ana tilderin oqytý úshin oqý-ádistemelik, ǵylymı, anyqtamalyq, tanymdyq, pýblısıs-tıkalyq ádebıetterdiń sanatyna jatatyn 2018-jyly oqý-ádistemelik kitaptar shyqty.

El birligin eldiń yntymaǵyna, tatýlyǵyna uıystyrý qajet. Tildi bilgen adam ǵana sol ultty qurmetteıdi, saltyna, dástúrine boılaıdy. Qazaqstanda turatyn etnos ókilderin etnomádenı birlestikter janyndaǵy qazaq jáne ana tilderin oqytý kýrstarymen qamtý kózdelgen. «Ana tili Qazaqstandaǵy etnos tilderin oqytýǵa arnalǵan» ádistemelik kitap. Jınaq – elimizde turatyn túrli etnos ókilderiniń óz ana tilin jatyq meńgerýine, kúndelikti ómirde erkin sóılep úırenýine arnalǵan kómekshi. Ádistemelik quraldaǵy tildik materıal til úırenýshini kúndelikti turmystyq qatysym barysynda shaǵyn sóılem, dıalog quryp, aýyzeki tilde sóılep úırenýge daǵdylandyrady.

Ulttyq salt-dástúrlerin saqtap, óz dinderin ustanyp, bir shańyraq aıasynda tatý-tátti ómir súrip jatqan halyq tek Qazaqstanda jasap jatyr. «Buǵan, árıne, qýanasyń jáne maqtanyshpen aıtasyń.

Osyndaı el birligi men tutastyǵyn dáripteıtin eńbek-terdiń biri – «Bolalarga týhfa» hrestomatıa (Ózbek tili). Onda qazaqstandaǵy ózbek tilinde bilim beretin mektepterdiń oqýshylaryna arnalǵan kitapta ózbekstandyq jáne qazaqstandyq avtorlardyń eń úzdik týyndylary, danalyq sózder men halyq ertegileri jınaqtalǵan. Tilderdiń tirshilik aıasyn damytýǵa negiz bolady.

Tarıhymyz, tilimiz ben dástúrimizdiń ortaqtyǵy, qazaq pen ózbek ózara tyǵyz is-qımylynyń qalyptasýyna tolyq alǵyshart. Qazaqstanda turatyn dıaspora ókilderiniń ana tilin erkin ıgerýine jaǵdaı jasaldy.

Álemdi tánti etken til maı-talmany Dmitri Petrovtiń «Aǵylshyn tili» bazalyq trenıń kóptiń qalaýy. Oqý quralynda til úırenýdiń avtorlyq ádisteri jasalǵan, 16 sabaqtan turatyn aǵylshyn tiliniń bazalyq kýrsy – til meńgerýdiń tóte joly. Ár sabaq aǵylshyn tiliniń negizgi qury-lymdaryn qoldaný daǵdylaryn qalyptastyrýǵa kómektesetin praktıkalyq tapsyrmalardan turady.

Qazaq tilin úıreneýshi memlekettik qyzmetkerler, ýnıversıtet jáne kolej stýdenterine, sondaı-aq qalyń kópshilikke arnalǵan Aıdar Balabekovtiń «Qazaq tili: tyńdalym» + SD dısk jat-tyǵýlar jınaǵy bar. Jınaqtyń tili tushymdy ári úırenýshi úshin jeńil. Qazaq tilin meńgertýge arnalǵan jattyǵý jumystary 10 sabaqtan turady. Jattyǵý, durys jaýap jáne tyńdalym mátinderi til meńgerýshilerge yńǵaıly daıyndalǵan. Tapsyrmalardy oryndaý arqyly alǵan aqparattar úırenýshiniń sóıleý jaǵdaıattarynda qoldana alýyna jol ashady.

Ekinshi til úırenýshilerge oqý-ádistemelik keshen qazaq tiliniń bes deńgeılik (qarapaıym, bazalyq, orta, ortadan joǵary, joǵary deńgeı) oqýlyqtarynan turady. «Qazaq tili» oqý quraly C1+ SD dısk joǵary deńgeı jınaǵy til úırenýshiniń aıtylym, jazylym áreketterin damytý maqsatyn-da qosymsha aqparat retinde taqyryptyq sýrettermen túrli úlgidegi syzbalarmen berilgen. Ony belgili ǵalymdar qurastyrǵan. Jumystary kópke málim Shynar Qurmanbaeva, Maıra Ahmetova, Mánshúk Muqametqalılar álemdik til úıretý tájirıbesindegi eń tıimdi ádistemelerdi negizge ala otyryp Qaztest júıesi ázirle-gen oqýlyq komýnıkatıvtik daǵdylardy damytýǵa negiz bolatyn, sóıleý áreketiniń túr-leri boıynsha tildik materıaldarmen qamtylǵan.

Tildiń leksıkasy – tildi oqytý quraldarynyń júıelerinde tildi oqytý mazmunynyń mańyzdy komponenti. Sóıleý áreketteri: tyńdalym men oqylym, jazy-lym men sóılesimniń bastapqy quraýshy materıaly bolady. Zeınehan Kúzekova, Ulbolsyn Asanova, Tańat Aıapova, Farıza Orazbaeva, Maıra Mamaevalar daıyndaǵan. «Qazaq tilin meńgerýdiń taqyryptyq leksıkalyq mını-mýmy» B1 orta deńgeıi shet tilin úırenýdiń álemdik ustanymdaryna sáıkes qurastyrylǵan.

Leksıkalyq mınımýmda qazaq tilin orta deńgeıde meńgerýge arnalǵan tildik birlikterdiń tizbesi berilgen. Basylym qazaq tilin shetel tili nemese ekinshi til retinde oqytýǵa arnalǵan tıptik oqý-ádistemelik keshenniń quramdas bóligi bolyp tabylady.