Kitap – bilim bulaǵy

8.2.2019 Master slide 63
Elbasy Nursultan Nazarbaev «Uly dalanyń jeti qyry» eńbeginde «Tól tarıhyn biletin, baǵalaıtyn jáne maqtan etetin halyqtyń bolashaǵy zor bolady dep senemin»-degen bolatyn. Sondyqtan tarıh tereńinde jatqan halqymyzǵa jaqyn dúnıelerdi kópke dáripteýimiz qajet.

Alash qozǵalysynyń qaıratkeri, ulttyń uly aqyny Maǵjan Jumabaevtyń «Ultqa tilinen qymbat nárse bolmaq emes, bir ulttyń tilinde sol ulttyń syry, tarıhy, turmys tirshiligi, minezi aıqyn kórinip turady» – degen sózi bar. Qazaq tili – atadan balaǵa, urpaqtan – urpaqqa mura bolyp kele jatqan baǵa jetpes rýhanı baılyǵymyz. Til máselesi qaı ýaqytta da ózekti.

Qazaqstan Respýblıkasy Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń Til saıasaty komıteti

Shaısultan Shaıahmetov atyn-daǵy «Til-Qazyna» ulttyq ǵyly-mı-praktıkalyq ortalyǵy QR Tilderdi damytý men qoldanýdyń 2011-2019-jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasy aıa-synda 2018-jyly ensıklopedıa-lyq, ǵylymı, ǵylymı-kópshilik, anyqtamalyq, ádistemelik jáne balalar, pýblısıstıkalyq baǵyttardy qamtyǵan 27 kitap shyǵardy. Kitap bilim bulaǵy. Onyń adamzat ómirinde alar orny erekshe.

İzdegen tabar qajetin

Qazirgi jahandaný zamanynda keıingi jastarymyzdyń biliminiń keńeıip, ǵylymı jetistikterge qol jetkizý úshin latyn álipbıine kóshý qajet. Tiltanymdyq muralardy qaıta qarap, búgingi ýaqyt talabyna saı eńbekter men ǵalymdarymyz jazǵan jańa shyǵarmalardy nasıhattaý. Osy oraıda Eldes Omarulynyń 1-shi tom «Tiltanymdyq muralary», 2-shi tom «Aýdarmalar» eńbegi mańyzdy. Til biliminiń túrli máselelerine, jazý, emle, dybys, tańba, álipbı t.b. taqyryptarǵa arnalǵan jáne «Sıntaksıs tanytqysh» atty eńbekteri, al 2-shi tomǵa «Jer zańy», «Aqy zańy» aýdarmalary kirgen.

İzdegen tabar qajetin

İzdegen tabar qajetin

İzdegen tabar qajetin

Til biliminiń maıtalman mamany Rabıǵa Syzdyqovanyń «Til jáne ulttyq mádenıet» atty 14-shi tomynda ǵalymnyń qazaq tiliniń búgini men bolashaǵy, ádebı til, tildik norma, qazaq tiliniń emlesi jáne t.b. maqalalary engen.

Belgili ǵalym Álimhan Júnisbektiń «Qazaq til biliminiń máseleleri» eńbegi qazaq fonetıkasy men fonologıalyq júıesin jáne latyn árpine kóshýdiń ózekti máselelerin sóz etken negizgi eńbekteri bar. Bilikti mamandar suranysyn tolyq qanaǵattandyratyn eńbek.

Aýdarma, ilespe aýdarma búgingi kúni birinshi kezekke shyqty.

Kamal Álpeıisovanyń «İlespe aýdarma: tanym men tájirıbe» eńbeginde ilespe aýdarma jasaýdyń teorıalyq jáne praktıkalyq máseleleri jáne qajetti mysaldar jınaqtalǵan.

Emle erejeleriniń jazý barysyndaǵy erekshelikterin Quralaı Kúderınovanyń «Birge me, bólek pe? eńbegi «Qazaq tili orfografıalyq erejesi men sózdigine sáıkes birge jáne bólek jazylatyn sózderdiń emlesin satylap meńgertýge arnalǵan taptyr-mas oqý-ádistemelik qural.

Til ǵumyr

Qazaq eliniń ǵylym, bilim salasyndaǵy taý tulǵalardyń ǵylymı tanymdyq tájirıbesi zıaly jáne ǵylymı ortada joǵary baǵaǵa ıe. Abyz ǵalymdarymyzdyń ónegeli ómirin jan-jaqty nasıhattaý, jas ǵalymdardyń ustahanasyna aınaldyrý paryzymyz. Elbasymyzdyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasy sheshimin tabýǵa jol bastaıtyn rýhanı baǵdarlama.

Ǵıbratty da ǵylymı ǵumyrlaryn til qudiretimen jáne halyq taǵdyrymen etene baılanystyrǵan «halyq akademıkteri» Ábdýálı Qaıdardyń, Shora Sarybaevtyń, Rabıǵa Syzdyqovanyń «Til ǵumyr» ǵylymı tanymdyq eńbegine avtorlardyń ómiri men ǵylymı shyǵarmashylyq qyzmeti týraly málimetter jáne latyn álipbıi men jazý máselesi, túrkitaný jáne t.b. ǵylymı maqalalary, sondaı-aq ǵalymdar jaıyndaǵy oı-tolǵamdar, ár jyldary túsken fotosýretteri, qazaq ádebı tiliniń tarıhy, til mádenıeti jáne t.b. zertteý maqalalary, suhbattary, ǵalymnyń eńbekterine berilgen pikirler de saralanyp engen.

Til ǵumyr

Tirshilikte ǵumyr keship, ómirde de, ǵylymda da óz ornyńdy tabý – úlken baqyt. Qajyrly eńbek etip, jónińdi, óz jolyńdy bilý – ol berekeli is. İzdenis pen kúreskerlik, talap pen tabandylyq qana adamdy istiń parasatyna bóleıdi. Mine, osyndaı izgi murat jolynda irgeli is atqaryp, «halyq akademıkteri» atanǵan Ábdýálı Qaıdardyń, Shora Sarybaevtyń, Rabıǵa Syzdyqovanyń ómiri men shyǵarmashylyq joldary izdeniske toly, kópke ónege.

Rýhanı tarıhy bar elmiz

Elbasy N. Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasynda: «Árbir halyqtyń, árbir órkenıettiń barshaǵa ortaq qasıetti jerleri bolady, ony sol halyqtyń árbir azamaty biledi. Bul rýhanı dástúrdiń basty negizderiniń biri. Biz ulan-ǵaıyr jeri men asa baı rýhanı tarıhy bar elmiz. Uly dalanyń kóz jetkizgisiz keń-baıtaq aýmaǵy tarıhta túrli ról atqarǵan.

Biraq, osynaý rýhanı geografıalyq beldeýdi meken etken halyqtyń baılanysy úzilmegen» – degen bolatyn. «Atameken» aqparattyq-tanymdyq jınaǵynda Qazaq dalasynyń qudyǵynan bastap, teńizine deıin, saı-salasynan bastap, shyń-quzyna deıin, jaılaýynan bastap, qalasyna deıin qasterli de qasıetti tustary beınelengen. Til saıasaty komıtetiniń tapsyrmasymen shyqqan jınaqta tarıhı-mádenı nysandarǵa qatysty tarıhı derekter, ańyz-ápsanalar keltirilip, tolyq aqparttyq-tanymdyq maǵeumat arqyly oqyrmanǵa sol jerdi kózimen kórip, tylsym álem qushaǵyna erkin boılaýǵa múmkindik beredi.

Qazaqstandaǵy jalpy ulttyq qasıetti nysandar men keshender, jergilikti mańyzy bar qasıetti oryndar týraly materıaldardyń moldyǵy qýantady. Bul tarıhy bar ólkemizdiń tabıǵı, tarıhı, ekonomıkalyq, týrıstik áleýetin kópshilike tanytyp, sheteldik qandastarymyzdyń etnıkalyq otany týraly maǵeumatyn keńeıtip olardyń atamekenge degen maqtanyshyn qalyp-tastyratyn eńbek. Erekshe baǵalanatyn tabıǵı mura eskertkishteri týraly málimetter berilip, tanymal arheologıalyq eskertkishter, dinı jáne ǵıbadat oryndaryna sholý jasalǵan.