Sózdiń kórki – til

8.2.2019 Master slide 196
«Qazaqstan» Ulttyq arnasynyń efırde shyqqan «Shahmat» baǵdarlamasy kóptiń júregine jol taptty. Onda qatysýshylar qazaq tili elimizdegi halyqtardyń barlyq is-áreketiniń, qarym-qatynasynyń quraly, onyń mádenıetin joǵary satyǵa kóterý quraly ekendigin shahmat alańynda sóz qudiretimen jetkizedi.

Til baılyǵyn ıgerý – ana tilin qadirleıtin, til mádenıetiniń shyńyna shyǵarý. Elimizdiń táýelsiz memleket bolyp, egemendik alýy tili men psıhologıasyna onyń óz máninde damýyna múmkindik bergendigin dáleldeıdi.

Habar memlekettik tildiń ózekti máselelerin kóterip, kórermen kókeıinde júrgen kóptegen saýaldarǵa jaýap berdi. Til tóńiregindegi túıtkilder talqylanady. Til mamandary men óner janashyrlary bul turǵyda ne deıdi?! Spıkerlerdiń pikiri bir arnaǵa toǵysa ma, álde qaıshylyqtar oryn ala ma? Ádette qatysýshylar óz salasynyń maıtalmandary, belgili ǵalymdar men qoǵam belsendileri. Júrgizýshi oıyn-shylarmen sóılese otyryp, baǵdarlama barysynda kóte-rilgen taqyryp boıynsha dáleldi sújetter kórsetip, ǵalymdar men táýelsiz sarapshylardyń dáıekterin usynady.