Ereje qaǵıda túrinde qysqa, naqty jazylǵan

8.2.2019 Master slide 263
Jańa emle erejeleri qazaq jazýyn, sol arqyly qazaq tilin reformalaýdyń basty tetigi. Emle erejeleriniń dástúri berik, bul qazaq jazýynyń prınsıpteri men bazalyq normalarynyń saqtalýy arqyly júzege asyp tur.

Emlede jańashyldyq ta bar. Bul shettildik sózderdiń emlesinde aıqyn kórinis taýyp otyr. Shettildik sózderdi ulttyq til zańdylyqtaryna sáıkes ıgerip jazý tilimizdiń syrtqy áserge qarsy turý ımýnıtetin qaıta qalpyna keltiretin tetik bolmaq.

Jańa Erejeniń áripter emlesi fonematıkalyq ustanymǵa negizdelgen. Bir qaraǵanda bul taǵy orys orfografıasynyń negizgi erejeleri qursaýynan shyqpaǵandaı kórine-di. Alaıda orys aýyzsha tili men jazba tiliniń arasynda aıyrma úlken bolǵandyqtan orfogramlardyń belgili tıpterin túsindirýi qazaq emlesinen múlde basqa. Qazaq tiliniń jańa emle erejesi negizinen jazý dástúrin saqtaý úshin qalyptanǵan normalardan aýytqymaýǵa, profesor N. Ýálıdiń aıtýy boıynsha, tiltutynýshynyń sanasynda qalyptasqan kognıtıvtik modelderdi buzbaýǵa negizdeldi. Ǵalym kez kelgen tildiń jazýynda bazalyq norma turaqty bolýy kerek, qaı grafıkaǵa aýyssa da saqtalýy tıis deıdi.

Ǵylymı qısyndary anyqtalǵan Emle erejelerinde qazaq ádebı tiliniń turaqtalǵan bazalyq normalarymen qatar tildiń qazirgi jaı-kúıinde anyqtalǵan jáne qalyptanǵan jańa tildik qubylystardyń birizdi orfografıalaný modeli jınaqtaldy. Árbir ereje qaǵıda túrinde qysqa, naqty, anyq, túsinikti jazylǵan. Erejeniń tili men stıli jalpy qoǵam múshelerine baǵyttalǵan.

Qazaq jazýyn latyn grafıkasy negizindegi álipbımen aýystyrý jolymen reformalaýdy demokratıalyq jolmen júzege asyrý Ult Kóshbasshysynyń dáıekti ustanymy ekendigi aqıqat.

Álemdik tájirıbe boıynsha Emle ere-jelerin halyqpen sanaspaı-aq, arnaıy qurylǵan top músheleri men til mamandary daıyndaıdy da, zań túrinde qoldanysqa endiredi. Halyq soǵan baǵynady. Al bizdiń artyqshylyǵymyz Emle erejeni qoǵamdyq talqylaý men sarapshylar suryptaýynan ótip ba-ryp maquldanýy. Eń bastysy – táýelsiz eldiń, táýelsiz jazýyna jasalǵan alǵashqy qadam ekendigi qýantady.