Qazaq jazýyndaǵy jańa betburystar

6.12.2018 Master slide 357
Mine, jańa álipbı de qabyldandy. Jańa álipbıge sáıkes jańa emle de jasaldy. Jańa emledegi basty erekshelik – shettildik sózderdi qazaqtyń tól tiline sáıkes ıkemdep jazý ulttyq tildiń rýhanı betburysy bolyp tabylady. Eń basty ózgeris – shettildik sózderdiń qazaq tiline ıkemdelip jazylýy. Jańa álipbıdiń ózi shettildik sózderdi «syndyryp» jazýǵa negiz bolyp otyr. Sebebi jańa álipbıdegi ё, э, ю, я, ц, щ, ь, ъ sıaqty kırıl áripter joq. Al joq áripterdiń dybystyq qyzmetin tól dybystar emin-erkin atqara alatynyn jańa emledegi jańa erejelerden kórip bildik, túsindik.

Demek, jańa emlede jańasha betburys shettildik sózderdi jazýda aıryqsha baıqalady eken. Mysaly, asfalt sózin áspált dep túbegeıli ıkemdep jazýǵa da bolar edi. Biraq turpaty múlde tanylmaı ketetin bolsa, «bul qaı sóz edi?» dep jańylysýymyz da ǵajap emes. Sondyqtan jańa emlede jińishkelik belgisine qatysty ózgeris асфәлт (asfált) túrinde kórinis tapqan. Iаǵnı osy sózde jińishkelik belgisiniń qyzmetin á árpi atqarady.

Рубль, дубль, ансамбль sıaqty jýan daýystyly sózderdegi jińishkelik belgisin alyp tastaǵanda rýbl, dýbl, ansambl bolyp jýan estilýi, aıtylymda qulaqqa jaǵymsyz ekenin baıqap otyrsyzdar. Osy qalpynda jińishkelik belgisin alyp tastap jazaıyq degen usynystar da boldy. Eger solaı jasaıtyn bolsaq, bara-bara rýbyl, dýbyl, ansambyl dep jazylýy da bek múmkin edi. Sondyqtan jińishkelik belgisiniń dybystyq qyzmetin tól tilimizdegi daýystylar atqardy. Demek, рубльді - рүбл (rúbl), дубльді - дүбл (dúbl), ансамбльді - ансәмбл (аnsámbl) dep jazýǵa jańa betburys jasaldy.

Jańa álipbıde Ц dybysyn tańbalaıtyn árip joq. Qazaq tili osy dybysqa asa zárý de emes. Sebebi onyń qyzmetin s dybysy da atqara alady. Mysaly, sırk (цирк), sement (цемент), sıfr (цифр), proporsıa (пропорция). Birqatar pikir bildirýshiler: «ц dybysy ts dıgraf tańbasymen jazylýy kerek» deıdi. Eger ц ornyna ts qosamjar árpimen jazatyn bolsaq, keleshek urpaq tsırk – tysırk, tsement – tysement, tsıfr – tysıfr, proportsıa – proportysıa dep oqýy bek múmkin. Sebebi qazirdiń ózinde Tsesna bank-ti (Sesna bank) Tysesna bank dep oqyp qalyp, keıin Sesna ekenin tanyp jatamyz. Qazaq tiliniń zańdylyǵyna sáıkes sóz basynda eki daýyssyz qatar kelmeıdi. Eki daýyssyzdyń aldynda daýysty bolýy kerek nemese eki daýyssyzdyń ortasynda daýysty dybystyń qajet etilýi ózdiginen suranyp turady.

Jańa álipbıde х jáne һ dybystaryna bir tańba (h) berilgen. Osy ózgeriske de biraz kelispeýshilik bolǵany ras. Birqatarlary hat, han sózindegi h – kh nemese h bolyp tańbalansyn, al qaharman sózindegi h – sol kúıinde h bolyp tańbalansyn degen bolatyn. Menińshe, eki dybysty bir tańbamen (h) belgileý óte oryndy bolǵan. Sebebi tilimizde de osy eki tańbaǵa qatysty orfografıalyq qıyndyqtar týyndaıtynyn bilemiz. Máselen, birde Gaýhar, birde gaýhar dep jaryspaly jazý daǵdysy qalyptasyp ketti. Sondaı-aq, qaharman dep orfografıalyq sózdikte kórsetilse de, jalpyhalyqtyq qoldanysta qaharman bolyp jazylýy da jıi kezdesetin boldy. Odaǵaı sózderdi jazýda da birde oh, birde oh, birde ýh, birde ýh dep jaryspaly jaza bastadyq. Jańa álipbı boıynsha x men h dybystaryn bir ǵana tańbamen jazý negizinde atalmysh ekiushty jazylý daǵdysyna shekteý qoıylatyn bolady. Gaýhar, qaharman, ýh, ah degen bir nusqasymen jazý daǵdysy qalyptasatyn bolady.

Jańa emlede ıý, ıo áripteriniń ornyna qazaqtyń tól dybystary ú men ó keldi. Mysaly, dırıjıor – dırıjór, parashıýt – parashút, absolıýt – absalút dep jazylatyn boldy. Qazaq tilinde shettildik sózderdi orfogramalaýdyń jańa úlgisi qalyptasty. Bul úlginiń qalyptasýyna ıkemdep jazý daǵdysy sebep boldy. Jalpyhalyqtyq qoldanysta keńinen taralǵan kástóm, kástról, gástról dep jazý úlgisi burynnan bar bolatyn. Osyndaı halyqtyń suranysynan týyndaǵan jazý daǵdysy shettildik sózderdi jańa álipbı boıynsha orfogramalaý kezinde edáýir kómek bolǵan sekildi.

Jańa emle boıynsha дебүт, продүсер, бүрократиа, бүлетен, компүтер, ıaǵnı debút, prodúser, búrokratıa, búleten, kompúter dep jazý kópshilik úshin birden úırenisip ketetin qubylys bolmaýy da múmkin. Biraq osy kúnge deıin shopyr, samaýryn, pálte, jáshik, báteńkege de úırenistik. Atalmysh sózderdiń shettildik sózder nemese kirme sózder dep ajyratyp kórsetýge de qımaımyz. Sebebi tól sózimiz sekildi tilimizge sińisip ketti. Sol sıaqty jańa emlege negizdelgen joǵarydaǵy sózderge de tez úırenisip ketetinimiz aıqyn. Al eger bıýrokratıa, debıýt, bıýdjet, prodıýser dep latyn grafıkasyna sol qalpynda kodtaı salatyn bolsaq, onda bul sózder shettildik sózder ekenin tilimizde aıqyn kórsetip turar edi.

Baıqap otyrǵanymyzdaı, jańa emledegi jańa betburystar ulttyq jazýdyń jańa úlgilerin usynýǵa, qaıta jańǵyrtýǵa, naqtyraq aıtqanda qazaq tiliniń tól zańdylyǵyna ıkemdeý úrdisine baǵyttalǵan. Bul – jazý tarıhyndaǵy rýhanı jetistigimiz.


Aıgúl Ámirbekova

Orfografıalyq jumys tobynyń múshesi, f.ǵ.k.