Tarıhı basqosý

6.12.2018 Master slide 365
2018 jyldyń 19-24 qarasha kúnderi QR Mádenıet jáne sport mınıstrligi Til saıasaty komıteti tóraǵasynyń orynbasary Ǵ.Meldeshov, «Til-Qazyna» ulttyq ortalyǵynyń qyzmetkerleri Q.Kúderınova, D.Ospanova jáne A.Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynyń profesorlary A.Aldash pen Z.Bazarbaeva latyn grafıkasyndaǵy túrki álipbıleri men emle erejelerine zertteýler júrgizý jáne túrki ǵalymdarymen tájirıbe almasý maqsatynda Stambul, Ankara qalalaryna ǵylymı issaparǵa baryp keldi.

Issapar 20-21 qarashada Stambul qalasynda ótken «Qazirgi túrik álipbıleri» II halyqaralyq sımpozıýmyna sáıkes uıymdastyryldy. Tarıhta ekinshi ret ótip otyrǵan bul sımpozıým Marmara ýnıversıteti Túrkitaný ınstıtýtynda qaıyra shaqyrylǵan bolatyn. О́ıtkeni bul 1926 jylǵy Baký quryltaıynyń, 1991 jylǵy 18-20 qarasha kúnderinde ótken «Túrik álipbıleri» sımpozıýmynyń jalǵasy edi. Quryltaılardyń túrki halyqtary úshin tarıhı mańyzy boldy. Al 1991 jylǵy 18-20 qarasha kúnderi ótken «Qazirgi túrik álipbıleri» I sımpozıýmy Keńester Odaǵy quramynan shyqqan túrki tilderiniń latyn álipbıin qabyldaýlaryna muryndyq boldy. Qazaq sanasyna latyn álipbıi degen uǵymdy engizgen, «kırıl álipbıiniń bodandyǵynda júrmiz» degen túsinikterdi oıatqan bul sharanyń jańǵyryǵy búginde latyn álipbıin tańdaýymyzǵa ákeldi. Alǵash ret qazaq jazýyn latyn álipbıine kóshirý týraly Elbasyna usynys aıtqan akademık Ábdýálı Qaıdar bul sharadan qaıtqanda sımpozıýmda qabyldanǵan ortaq túrki álipbıi negizinde qazaq jazýynyń jańa álipbıin jasaǵan edi. Biraq qazaq jazýynyń jańa turpatty álipbıinde akýt dıakrıtıkasynyń alynýy, 1995 jyly ózbek jazýynyń ortaq jobadan bas tartqanymen, endigi jerde qaıtadan ortaq túrki álipbıi áripterin paıdalanýǵa kósheıin dep jatqany, ázerbaıjan emlesine jasalǵan ózgerister «Qazirgi túrik álipbıleri» atty ІІ halyqarlyq sımpozıýmyn qaıtara shaqyrtyp otyr.

Sımpozıýmǵa Qazaqstannyń belgili ǵalymdary E.Qajybek, Á.Júnisbek qatysty. Birinshi kúninde qatysýshylar tarıhı basqosýmen bir-birin quttyqtap jatty, 1991 jylǵy alǵashqy jıynǵa tarıhı sholý jasady. Osy kúni qazaq emleshileri úshin jospardan tys keshki májilis shaqyrylyp, qazaq tili emle erejeleriniń jańa jobasy talqylandy. Túrkıanyń beldi ǵalymy Ahmet Bıjan Erjılasýn bastap, Mıchıgan ýnıversıtetiniń profesory Tımýr Qojauǵly qoldap, Túrik tili qoǵamynyń dırektory Gúrer Gúlsevın, Túrkitaný ınstıtýtynyń profesory О́zlem Denız Iylmaz, Arabaev atyndaǵy Qyrǵyz memlekettik ýnıversıtetiniń profesory Syrtbaı Mýsaev, Tashbolot Sadyqov, Ázerbaıjan Til bilimi ınstıtýtynyń dosenti Elchın Ibragımov, Baký ýnıversıtetiniń profesory Rúfet Rústemov mańyzdy pikir bildirdi. Túrkilik latyn tájirıbelerimen bólisti, qazaq jazýyndaǵy shettildik sózderdi ıgerý modelderi oılandyratynyn aıtty. «Til-Qazyna» mekemesiniń ashylýymen quttyqtady.

Ekinshi kún túrki tilderiniń jańa álipbıge ótý tájirıbeleri, emle erejelerindegi erekshelikter, jalpy túrkige ortaq tańbalar, pernetaqta máseleleri talqylanyp, otyrys sońynda qarar qabyldandy.

Issapar Ankara qalasyndaǵy ǵylymı keńeske ulasty. 23 qarasha kúni «Túrik tili qoǵamy» (TDK) qazaqstandyq ǵalymdardy qabyldady. Qoǵam qyzmetimen, kitaphana qorymen, ǵylymı baǵyttarymen tanystyrdy. Túrik ǵalymdaryna «Qazaq tili emle erejesiniń jobasy» kitapsha retinde taratylyp, emledegi jańalyqtar tanystyryldy. Termın sózderdi tańbalaýda túrkilik tájirıbeni saralaý úshin TDK ǵalymdary bizdiń ǵalymdar qoıǵan saýaldarǵa jazbasha ǵylymı jaýap qaıtaratyn bolyp kelisildi. «Til-Qazyna» ulttyq ortalyǵy men «Túrik tili qoǵamy» baılanysyn ornatý jáne nyǵaıtý jumystary josparlandy.

Q.Kúderınova

D.Ospanova