H men Q grafemalaryn birizdendirý máselesi

29.11.2018 Master slide 166
Qazaq tiliniń sózdik qoryn qazaq tiliniń dybystyq áýezine ıgerilgen birqatar arab, parsy sózderi quraıtyny belgili. Bundaı kirmelerdi tilimizde tól sózderimizdeı qoldanyp júrmiz.

Alaıda búgingi tańda ıgerilgen bir maǵynaly sózderdiń túrli nusqada jazylyp júrgen sózder barshylyq. Ásirese, arab tilinen engen sózderdiń quramynda kezdesetin h men q áripteriniń sózdiń bastapqy jáne ortańǵy pozısıasynda ártúrli nusqada jazylyp júrgenin kúndelikti túrli dıskýrstaǵy mátinder aıǵaq. Máselen, raqmet/rahmet, ahýal/aqýal, hutba/qutba, hatym/qatym, hajy/qajy, dastarhan/dastarqan t.b. Sondaı-aq dinı uǵymdaǵy tildik birlikter túpnusqa prınsıpimen jazylyp ta, aıtylyp ta júr. Máselen, qaziret emes, haziret, Alla emes, Allah t.b.

Arab sózderiniń quramyndaǵy h-men keletin sózder qazaq tiline ıgerilgende kóbine-kóp q grafemasymen tańbalaný jıiligi joǵary bolyp jatady.Mysaly, rahat – 0, raqat –109, buhara – 0, buqara – 233. Bul berilgen sandyq kórsetkishter eskilikte jazbasha tilden góri aýyzsha sóıleý tili negizinde qalyptasqan tildik birlikter halyq sanasynda erekshe saqtalyp, qalaı aıtylsa, solaı jazýdy qalyptastyrǵan bolsa kerek. Máselen, naǵyz batyr maǵynasyndaǵy ıgerilgen «has» sózindegi «h» tańbasyna qaraǵanda q-men keletin «qas» sóziniń qoldaný jıiligi joǵary ekeni baıqalady. Osymen baılanysty tilimizde qas batyr tirkesimen qatar jumsalatyn antonımdik maǵynadaǵy qas dushpan, sol sıaqty qas sulý, qas tulpar sıaqty oralymdar kezdesedi.

Arabtyń ح «há:», خ «ha:» dybystary keı jaǵdaıda jazýda h grafemasymen tańbalanady: habar, halyq, tarıh t.b. Biraq h grafemasy dybystyq artıkýlıasıalyq jaǵynan q dybysyna aınalyp, jýan reńkin saqtaıdy. Eger tilimizdegi hat, habar, han, haq sózderin qazaq tiliniń dybystyq artıkýlıasıasyna sáıkes qat, qabar, qaq dep tańbalasaq, omograftardyń sanyn kóbeıtetinimiz sózsiz. Máselen, hal (jaǵdaı), qal (meń), qal (qal), hat (jazý), qat (qat bolý – jetpeı jatý).

Al kez kelgen tildiń leksıkalyq sózdik qorynyń baılyǵy sol tildiń omonımderimen emes, kerisinshe, sınonımderimen erekshelenedi. Sondyqtan latynnegizdi jańa álipbıge kóshý barysynda qazaq tili daýyssyzdary júıesinde arab-parsy tilderinen engen sózderdegi «h» fonemasy bar keıbir sózderdi qazaq tiliniń dybystyq artıkýlıasıasyna sáıkes mazmundyq deńgeıine nuqsan kelmeıtin jaǵdaıda «q» fonemasymen beriledi. Mysaly, dastarhan-dastarqan, darhan-darqan t.b. Sebebi bul sózderdegi h fonemasy – qazaq tiliniń dybystyq artıkýlıasıasyna sáıkes kelmeıtin, arab tiliniń dybystyq júıesine negizdelgen jat dybys.

Aınur Seıitbekova
«Til-Qazyna» ulttyq ǵylymı-praktıkalyq
ortalyǵynyń aǵa ǵylymı qyzmetkeri