Tamyry tereń alipbı

26.11.2018 Master slide 300

Rýna jazýy. Qazaqstan jerinde oqylý kilti ashylmaǵan rýna jazýlarynyń túrleri óte kóp kezdesedi. Solardyń biri Esik obasynan tabylǵan (1970 j.) Saq dáýirine (b.z.d. V-IV ǵǵ.) jatatyn áıgili Esik jazýy. Jazý kúmis tostaǵanǵa 26 árippen (tańbamen) eki jolǵa jazylǵan.

Oqylý qupıasy ashylmaǵan rýna jazýlary Jetisý ólkesi, Shý, Ile, Ystyqkól, Talas alqabynda jıi kezdesedi. Uly Túrik qaǵanatyna deıin rýna jazýlaryn mádenıettiń quralyna aınaldyrǵan elder ǵundar, úısinder, qańlylar boldy (Á. Marǵulan). Soltústik patshalyqtar tarıhy, batys óńir taraýy dep atalatyn Qytaı tarıhı jazbalarynda «Qańlylardyń jazýy kóldeneńinen jazylady, olardyń ózderi jazǵan kitaptary bar» degen derekter kezdesedi (N.Myńjanı).

Qazaqtyń etnografıalyq kategorıalar, uǵymdar men ataýlarynyń dástúrli júıesi. Ensıklopedıa 2-tom. 264 b.


Orhon jazýy. Orhon-Enıseı jazba eskertkishteri erte orta ǵasyr dáýirin (VII-VIII) qamtıdy, biraq Orhon jazýynyń shyǵý tegi, túrki rý-taıpalarynda, túrki memleketinde qoldanyla bastaýy b.d.d. kezeńderge qatysty ekenin ártúrli arheologıalyq derekter joqqa shyǵarmaıdy. Akademık Á.H.Marǵulan Qazaqstannyń kóptegen jerinde áıgili Orhon-Enıseı jazýyna óte uqsas jazýlar kóp kezdesetinin, mysaly, Jańaarqa jerindegi Qalmaqqyrǵan taýynyń ońtústik búıirindegi, Ertistiń joǵary jaǵy, Shý, Ile, Talas ózenderiniń boıyndaǵy tas jazýlar Orhon jazýymen tıptes ekenin eske ala kelip, Orhon jazýyn jaqsy meńgergen elder oǵyz ben qypshaqtar, ertedegi naımandar, kereıler bolǵanyn atap aıtady.

Tasqa qashalǵan Orhon jazbalarynan (VIХ ǵǵ.) qazirgi qazaq tilinde qoldanylatyn geografıalyq ataýlar - Ertis, Qazylyq, Qara jotalyq; qypshaq, oǵyz, qyrǵyz t.b.; dinı, mıftik, kosmonologıalyq ataýlar - Kók, Táńir, Jer-sý, Aı, Juldyz t.b., jyl esebi ataýlary (qoı, taýyq, sıyr t.b.); qoǵamdyq-saıası termınder - el, qaǵan, bek t.b. etnomádenı nyshandy ataýlar kezdesip otyrady.

Orhon jazbalarynan, ásirese, «Bilge kaǵan», «Kúltegin», «Tonykók», «Kýlchory », «Moıyn-chor» t.b. eskertkishterinde baıyrǵy túrkilerdiń eldigi (memlekettigi), bılik júıesi, qoǵamdaǵy áleýmettik jikter, el qaǵandary men bekteriniń, bıleýshileriniń, áskerı qolbasshylardyń, olardyń ishki-syrtqy saıasaty, Orda keńesshileri tárizdi tulǵalar jóninde derekter kóne túrkilerdiń saıası-tarıhı, etnomádenı ómirin aıqyn tanytady. Sonymen qatar kóne túrkilerdiń álem jaratylysy, dinımıfologıalyq tanymyn, salt-dástúrin kórsetetin úzikter, qaǵan men qara halyqtyń, bıleýshi toptaǵy muragerlik, eldik múdde úshin erlik kórsetken kórnekti qaharman tulǵalar jóninde baıandaýlar t.b. Uly Túrik qaǵandyǵy quramyndaǵy baıyrǵy rý-taıpalardyń tarıhı, etnomádenı shejiresi retinde tanylady. Sonymen birge Orhon jazbalary kónetúrki rý- taıpalarynyń tildik-estetıkalyq tanymy men sheshendik sóz óneriniń joǵary turǵanyn ańǵartady.

Ártúrli tarıhı, saıası sebepterge baılanysty Orhon jazýy Uly Túrik qaǵanatyn quraǵan taıpalyq odaqtardyń qoldanýynan birte-birte qala bastap, tarıh tórinen oryn aldy. Al onyń ornyn etnomádenı qoǵamdastyqta eski uıǵyr jazýy qoldanyldy.

Qazaqtyń etnografıalyq kategorıalar, uǵymdar men ataýlarynyń dástúrli júıesi. Ensıklopedıa 2-tom. 265 b.


Qadym jazýy (kóne jazý) qadymshe jazý, oqý ımanshart, áptıek, muqtasar tárizdi jáne t.b. dinı, dúnıaýı ádebıetterdi oqytýda, jazýda paıdalanatyn kóne jazýdyń túri. Qadym jazýy qazaq jerindegi dinı mektepterde, meshitterde, medreselerde keńinen qoldanylǵan. Semeıdegi Ahmet Rıza, Troıskidegi Zeınolla Ishan medresesi qadym jazýy/oqýy tártibimen dinı mamandar daıyndaǵan. Meshit, medreselerde, dinı mektepterde arab jazýynyń abjad júıesi boıynsha esep shyǵarý, sıfrlardy árippen jazý tártibinde úıretken. Sondaı-aq, abjad júıesin arsha jazý tártibimen «qupıa hat» jazýda qoldanǵan.

Buhara, Hıýa, Qazan, Ýfa, Tashkent, Ystambul shaharlaryndaǵy medreselerden eski túrkishe, arabsha, dinı, dúnıaýı bilim alǵan Beket ata, Áıteke bı, Máshhúr Júsip, Shákárim, Begaly (jazýshy Saparǵalı Begalınniń ákesi), t.b. presedentti tulǵalar burynǵy qazaq qoǵamynda az bolmaǵan.

Quran kárimniń árbir árpinde qasıet, saýap bar degen túsinikpen baılanysty el ishindegi molda, emshi, táýipter aıat, súrelerdi arab jazýymen qaǵazǵa túsirip, ony sýǵa salyp, duǵa retinde aýrýǵa ishirtki dep ishkizgen. Tilkózden, jamanshylyqtan saqtaıdy degen senimmen duǵa jazdyryp, tumar taǵyp júretin bolǵan. Qurandy qasıetti kitap deı otyryp, halyq shynaıy aıtylǵan aqıqatty qısynmen jetkize aıtqan sózdi kitaptyń sózindeı dep, hatqa túsken sózdi joǵary baǵalaǵan. Jazýdyń halyq sanasynda qundylyq retinde baǵalanýynda Qasıetti kitaptyń áser-yqpaly az bolmaǵan. Eski jádigerler tilin zertteýshi ǵalymdar Sársenbi Dáýituly, M.Shápıǵı, arab áripteriniń dybystyq mándiliginen basqa olardyń jeke-jeke maǵynalarynyń bar ekenin ǵulama shaıyrlar Qoja Ahmet Iasaýı, Súleımen Baqyrǵanı, Abaıǵa deıingi jáne Abaıdan keıingi birsypyra aqyndardyń Quran áripteriniń qasıeti týraly qalam tartqanyn aıta kelip árip maǵynalaryn bylaı dep kórsetedi:

ا

(Alıf) -ýlfat «ulpat»

ب

(Bı) - barakat «bereket, bereke»

ت

(Ta) - taýba «táýbe»

ث

(Sa) - saýab «saýap»

ج

(Jam) - jamal «jamal», «sulýlyq»

خ

(Ha) - haır «qaıyr», «raqym»

د د

(Dál) - dalıl «dálel»

ذ

(Zal) - zakýan «zerektik», «zeıindilik»

ر

(Ra) - rahmat «raqymshylyq»

ز

(Za) - zakat «zeket», «zeket berýshilik»

س

(Sın) - saǵadat «baqyttylyq»

ش

(Shın) - shıfaýn «shıpalyq»

ص

(Sad) - syıdyq «shyndyq», «shynaıylyq»

ض

(Dad) - dıaýn «jaryq», «nur»

ط

(Ta) - taraýat «meıirimdilik», «neziktik», balǵyndyq»

ظ

(Za) - zafar «saltanat», «jeńis»

ع ع

(Ǵaın) - ǵylym «ǵylym»

غ غ

(Ǵaın) - ǵınan «baılyq»

ف

(Fa) - falaq «shattyq»

ق

(Qaf) - kýrbat, kýrbýn «týys», «jaqynadam»

ك

(Kaf) - karamat «keremet, ǵajaıyp»

ل

(Lám) - lýtfýn «ádeptilik, sypaıylyq, izgilik, iltıpattyq»

م

(Mım) - maýgızat «ýaǵyz», «ǵıbrat»

ن

(Nýn) - nýr «nur»

و

(Ýay)́ -ýelat «baılanys, qatynas, dáneker»

ه

(ha) - hıdaıat «týra jolǵa bastaýshy, salýshy»

ي

(Ia) - ıakın «aıqyn», «anyq», «shyn»

Qazaqtyń etnografıalyq kategorıalar uǵymdar men ataýlarynyń dástúrli júıesi. Ensıklopedıa 2-tom. 268 b.


Jádıt jazýy / oqýy XIX ǵ. Ekinshi jartysynda Reseı jerindegi musylmandar qoldanǵan jańartylǵan arab jazý júıesi. Bul jazý júıesiniń tártibin, negizin salǵan qyrym tatarlarynyń aıaýly perzenti, túrki mdenıetindegi kórnekti tulǵa Ismaǵul Gasprınskıı (1851-1914) qadym negizdi arab álipbıin túrki tilderiniń dybystyq ereksheligine sáıkestendirilip, musylmandardyń Búkilreseılik III sъezinde Ereje túrinde qabyldatty. Sóıtip, jádıtshe jazý / oqý túrki halyqtaryna ortaq jazý retinde mektep, medrese baǵdarlamalaryna engizilip, mindetti túrde oqytylatyn boldy.

Alaıda uly reformator A.Baıtursynov túrki jurshylyǵyna «ortaq jazý» ıdeıasynan bas tartyp, onyń ornyna jalpyhalyqtyq tildiń negizinde ulttyq jazý júıesin jasady. Atalmysh jazý úlgisi halyqtyq lıngvıstıkada tóte jazý dep atalady.

Tóte jazý. XX ǵ. basynda halqymyzdyń uly perzenti, ǵulama ǵalym A.Baıtursynuly eski qazaq jazba tilin kúlli qazaq halqynyń ıgiligine aınaldyrý ıdeıasyn usyndy. Basqasha aıtqanda, jazý-syzýdy demokratıalandyrý arqyly kúlli halyqty saýattandyrý isine bar bilimin, kúsh-jigerin saldy. Halyqty jappaı saýattandyrýdy, bilim berýdi tezirek qolǵa almasa, qazaq qoǵamynyń zaman aǵymyna ilese almaı, qalyp qoıatynyn tereń túsine bilgen ǵalym júıesi asa kúrdeli eski qazaq jazba tiline túbegeıli reforma jasady. Aldymen, ol arab álipbıin paıdalana otyryp, halyq tiliniń toǵyz daýysty (a-á, y-i, o-ó, u-ú, e) jáne on toǵyz daýyssyzdan (bp, d-t, g-k, ǵ-q, j-sh, z-s, ı, l, m, n, ń, r, ý) turatyn dybys júıesin negizge alyp qazaq álipbıin túzdi. A.Baıtursynuly usynǵan jazba til normasy biryńǵaı halyqtyq tildiń sóz, grammatıka, dybys júıesine súıendi, solardy taıanysh etti, eski túrkilik sóz úlgileri men qalyń jurtshylyqqa túsiniksiz arab, parsy elementteriniń qoldanylýy shekteýli boldy. A.Baıtursynuly jazýy halyqtyq tildiń sóz úlgilerin jazba tilde birizdi qoldanýdyń júıesin jasady. Sóıtip, A.Baıtursynuly halyq tiline negizdelgen jazbasha tildiń tuńǵysh ret oqýlyqta, oqý quraldarynda zańdastyrylǵan normasyn (kodıfıkasıalanǵan nusqasyn) jasady. Tilimizdiń zańdastyrylǵan jazý normalaryn A.Baıtursynuly negizdep berdi.

A.Baıtursynuly usynǵan jazý júıesi jalpaq jurtshylyqtyń yqylasyna bólendi. Den qoıǵan adam ony bir-eki aıdyń ishinde-aq úırenip alatyndaı 24 áripten turatyn júıesi uǵymǵa jeńil, emlesi ońaı boldy. Sondyqtan halyqtyq lıngvıstıkada bul jazýdy burynǵy jazýdan bólektep tóte jazý, tóte oqý dep atady. A.Baıtursynulynyń tóte jazýyn tek qazaq zıalylary ǵana emes, álemdik til ǵylymynyń (lıngvıstıkanyń) kórnekti ókilderiniń biri E.D.Polıvanov, matematıkalyq ádispen fonetıka grafıkany zertteýshi ǵalym N.F.Iаkovlev arnaıy teksere kelip, A.Baıtursynuly álipbıin asa joǵary baǵalady. Alaıda tóte jazýdyń Keńester Odaǵyndaǵy ǵumyry uzaqqa barmady. 1929 j. qazaq jazýy latyn grafıkasyna negizdelgen, 29 áripten turatyn latyn jazýyna kóshti. Al 1940 j. qarasha aıynan bastap latyn negizdi qazaq jazýy 41 áripten turatyn osy kúngi orys grafıkasyna beıimdelgen kırılshe jazýǵa kóshti. Al QHR-daǵy mıllıonnan astam qandastarymyz osy kúnge deıin tóte jazýdy qoldanyp keledi. Onda tóte jazýmen oqýlyqtar, gazet-jýrnaldar, ártúrli kitaptar shyǵady.

Qazaqtyń etnografıalyq kategorıalar uǵymdar men ataýlarynyń dástúrli júıesi. Ensıklopedıa 2-tom. 269 b.