Jańa álipbıdiń mańyzy zor

13.12.2019 Master slide 62

Latyn álipbıin endirýdiń qysqasha aıtqanda mynandaı mańyzy bar. Birinshiden, til tazalyǵy saqtalady. Ekinshiden, túrki álemimen baılanys nyǵaıtylady. Úshinshiden, aǵylshyn tilin meńgerý ońtaılana túsedi. Tórtinshiden, tilimizdiń halyqaralyq dárejege shyǵýyna jol ashylady.

2025-jyldan latyn álipbıimiz bar kúshine minedi. Al qazaq tiliniń búgingi jaǵdaıynda bul jumysymyz qandaı nátıje bere alady? Jumysymyz nátıjeli bolýy úshin halqymyzdyń betin memlekettik mártebesi bar qazaq tiline burýymyz asa qajet. Eń basty másele memlekettik tildiń memlekettiń búkil aýmaǵynda basqarý, zań shyǵarý, sot isin júrgizý jáne is qaǵazdaryn júrgizý jáne qoǵamdyq qatynastardyń barlyq salasynda qoldanylatyn memlekettiń tili degen qaǵıdany mindetteıtin quqyqtyq normalar qajet. Sondaı- aq, memlekettik tildi qorǵaý men qoldaý, elimizdiń azamattarynyń memlekettik tildi paıdalaný quqyǵyn kúsheıtý kerek. Sonda ǵana memlekettik til ultaralyq qatynas tili bolady da, qazaq taǵy da aıtarǵa álipbıli qazaq, kırılısaly qazaq bolyp bólinbeıdi. Sonda ǵana latyn álipbıiniń aldyna qoıylǵan zor mindetter júzege asady.


Ábdijálel Bákir,

saıası ǵylymdarynyń

doktory, profesor