Úndestik zańyn saqtaýymyz kerek

23.10.2019 Master slide 56

Qazaq tili jalǵamaly bolyp keledi. Bir dybysqa ekinshi dybys jalǵanady. Túbirge ­qo­sym­sha­ jalǵanady. Onyń bir jerin kesseń, til múgedek bolady. Qazir osy múgedektik tilimizde bar. Bul týraly ótken ǵasyrda ult zıalysy Halel Dosmuhameduly qadap aıtqan edi. «Túrik tili – jalǵamalyq til. Jalǵamaly tildegi sózderdiń túbiri ózgermeıdi. Sóz aıaǵyna jalǵanǵan qosymshalar arqyly ózgeredi. Qazaq-qyrǵyz tili – túrki tiliniń bir taraýy. ­Son­dyqtan qazaq-qyrǵyz sózderi de túbin ózgertpeı aıaǵyna qo­sylǵan jalǵaýmen ózgeredi» degen bolatyn Halel, Ahmet Baıtursynulynyń «Til-quraly» eńbegine silteme jasap.

Bir dybys qysqarsa sóz buzylady. Qazaq tilinde býyn, sóz, tirkes úndestigi bar. Bul týraly da Dosmuhameduly ashyp aıtqan. Tipti qazaq tiliniń negizgi zańy úndestikte jatqanyn baıan etken. Sózimiz jalań bolmas úshin taǵy da mysalǵa júginip kórelik. «Jalqy sózdiń túbirindegi dybystardyń bireýi jýan bolyp, bireýi jińishke bolyp esh ýaqytta estilmeıdi. Qazaqtyń negizgi jalqy sóziniń túbirinde jýan dybystar men jińishke dybystar aralasyp ushyramaıdy. Bir sózdiń ishindegi dybystardyń báriniń birdeı daýyspen (ne jýan, ne jińishke) uıqasyp aıtylýyn bilim tilinde «sıngarmo­nızm» deıdi. Sıngarmonızm degen sóz – qazaqsha aıtqanda, úndestik, uıqastyq degen maǵynada» degen edi.

Qazaq tili qashanda úndestik zańyna baǵynady. Baǵyn­baı­tyn sóz joq. Muny Ahmet ­Baı­tursynuly­ da aıtyp, sózdiń basy, ortasy, aıaǵy bolatynyn, oǵan jiti nazar aýdarý qajet­ti­gin eskertken. Sony qazir múl­tiksiz saqtaýymyz kerek. La­tynǵa kóshemiz dep jatyr­myz. Qoldaımyn. Bul ult tiliniń órkendeýine, buzyl­maı jazylýyna keń jol ashady. Iá, latynǵa kóshý jaqsy. Osy jolda qazaq tiliniń baıyrǵy zańyn, naqtylaı tússem, úndestik zańyn qatań saqtaýymyz kerek. Ol týraly Halel men Ahmettiń danalyq oıyn alda aıttym. Endi sony ásirese til erejelerin esten shyǵarmaıyq. Qazaq tiliniń tabıǵatyn qatań saqtap, emleni jetildire otyryp jasaıyq. Men keıbir áripter týraly oıymdy búkpesiz aıtyp júrmin. Jańa álipbıde ózge tilder úshin árip sanyn kóbeıte bermesek degim keledi.


Beksultan NURJEKEULY,

Memlekettik syılyqtyń ıegeri, jazýshy