Utymdy uıymdastyrǵan utady

23.10.2019 Master slide 53
Qazaq tiliniń qoldanys aıasyn keńeıtý – tilimizdiń elimizdegi ultaralyq qatynas tiline aınalýynyń negizgi tetigi.

Ol úshin tek til mamandary nemese tilge jaýapty mekeme ǵana emes, árbir qazaqtyń azamaty tilimdi qurmetteımin degen qaǵıdaǵa qyzmet etýi kerek. Jahandaný úderisinde tek kúshti men eptiniń joly bolatynyn eskersek, onda ol qyzmetti eseleý qajet bolady. Olaı etpesek, bolashaq urpaq kóringen kóldeneń tilde shúldirlep, sony maqtan tutyp, eteginde ketedi. Qazirgi jańa bastama – latyn qarpine kóshý. Bul eń tıimdi ári ýaqytynda qabyldanǵan sheshim. Tildi jetildirýdiń ádistemelik jasaqtaýy jyl ótken saıyn jetildirilip otyrady. Eshbir mini joq álipbıi men emlesi bar birde-bir til joq. Kósh júre túzeledini eskerip, strategıalyq táýekeldi iske asyrý kerek.

«Til-Qazyna» ulttyq ǵylymı-praktıkalyq ortalyǵy latynnegizdi qazaq tiliniń jańa emlesin qalyptastyrýda uıymdastyrýshylyq mindetterin atqaryp otyrǵan birden-bir jaýapty mekeme. Sonymen birge, «Til-Qazyna» ulttyq ǵylymı-praktıkalyq ortalyǵy qazaq tilin eresekterge oqytý ádisnamasyn jetildirý men standarttaýda respýblıkalyq úılestirýshi bolyp tabylady. Jasandy ıntelekt tehnologıasyn paıdalanyp qazaq tilin oqytýdyń portaly iske qosyldy.

Qazaq tiliniń keshegisi men búginin sóz etip, bolashaǵyn baǵamdaıtyn tuńǵysh til forýmy tilimizge qyzmet etýge jańasha kózben qaraýdyń alańy bolýy kerek. Til salasyndaǵy basqarýshy menejerler men áleýmettik qoldanysyn tutynýshylar bas qosatyn jıynnan kútetin úmit erekshe. Árbir ultyn qurmetteıtin, tilin súıetin qazaqtyń azamattary tilimizge paıdaly qoldaý tabatyn til forýmyna sáttilik tileımin!


Aıdos Abdyhalyq,

Ákimshilik basqarmasynyń basshysy