Úmit aqtalsa ıgi

23.10.2019 Master slide 50
Táýelsizdik alǵanymyzǵa otyz jylǵa jýyqtasa da, qazaq tili qoǵamnyń barlyq salasynda óz deńgeıinde qoldanylmaı kele jatqandyǵy málim.

Egemendik alǵannan bastap-aq Qazaqstanda ómir súretin barlyq halyqqa memlekettik tildi meńgerýge, úırenýge tolyqtaı jaǵdaı da jasaldy, memlekettik baǵdarlamalar da qabyldandy, alaıda qazaq tili tolyqqandy qyzmet atqara almaı keledi. Buǵan «Til týraly» zańnyń osaldyǵy men Konstıtýsıada kórsetilgen orys tili resmı túrde qazaq tilimen teń qoldanylatyndyǵy túrtki bolyp otyrǵandyǵy belgili jáne bul másele zıaly qaýym tarapynan sońǵy kezderi jıi aıtylyp jatyr.

«Memlekettik til álem túgili Qazaqstannyń ózinde aqparat pen bıznes salasynda kóp jaǵdaıda utylyp qalyp jatqanyn kúnde kóremiz. Eger osy eki salada elimizde memlekettik tildiń basymdyǵyn qalyptastyra almasaq, onda búgingiden de oısyraı utylamyz degen qaýip joq emes», – deıdi qoǵam qaıratkeri Orazkúl Аsanǵazyqyzy. Qazaq tiliniń janashyrlary, ásirese qazaqtildi jýrnalıster, ǵalymdar, t.b. zıaly qaýym ókilderi tarapynan memlekettik tildiń mártebesin kóterýge baǵyttalǵan usynys-pikirler kóptep aıtylyp ta, jazylyp ta jatyr. Biraq naqty nátıjege qol jetkizý ońaı bolmaı turǵany shyndyq. Qazaq tili memlekettik til retinde qoǵamdyq ómirdiń barlyq salasynda erkin qoldanysqa enbeıinshe, ultaralyq qatynas tiline aınala qoıýy da ekitalaı.

Qazirgi tańda memlekettik tildi latyn álipbıine kóshirýge baǵyttalǵan jumystar qarqyndy túrde qolǵa alynyp otyr. Al ulttyq jazý reformasynyń sapaly ári ýaqytynda júzege asýy memlekettik tildiń tolyqqandy qyzmetine tikeleı baılanysty bolmaq.

Forým aıasynda osy sekildi máseleler jan-jaqty qozǵalyp, alda sheshimin tapsa, memlekettik tildiń mártebesiniń artýy óz aldyna, qajettilikke qol jeter edi.

Gúlfar Mamyrbek

Sh.Shaıahmetov atyndaǵy «Til-qazyna»

ulttyq ǵylymı-praktıkalyq ortalyǵy

Orfografıa basqarmasynyń basshysy