Tól álipbı tórge ozsyn

23.10.2019 Master slide 50
Qazaq tilinde qazaqtyń sary saıran dalasy, birese jelsiz túndeı tymyq, birese quıyndaı ekpindi tarıhy, sary dalada údere kóshken turmysy, asyqpaıtyn, saspaıtyn minezi kórinip tur. Maǵjan Jumabaev

Tórge ozǵan eldi tanytatyn tól dúnıeler bolady. Memleket bolǵan kúnnen bastap, sol tól dúnıelerdi túgendeýmen kelemiz. Qazaq eliniń aıbynyn asyratyn: biregeı jeri, tili, dili, dini, rámizderi, ulttyq jazýy ekeni belgili. «Álemdi nyshandar men rámizder bıleıdi» depti Konfýsı. Qazir nyshandar men rámizderimiz saltanat quryp, jurtymyzdy tórtkúl dúnıege tanytyp keledi. Aıtýly sátterde egemendiktiń erekshe belgileri: kók Týymyz kókte jelbirep, Eltańbamyz eńsemizdi tiktep, Ánuranymyz asqaq estilip, qazaqtyń bar ekenin kórsetýde. Aldaǵy úsh belgimizge ulttyq álipbıimiz qosylsa, tórteýimiz túgel bolary aqıqat.

Ótken ǵasyrda Alash arysy ­Halel Dosmuhameduly latynǵa kóshý jóninde tıanaqty pikir bildirgeni málim. Ol «Túrik halyqtaryna arab hárifterin tastap, latyn hárfin alý kerek degen sóz kópten beri bar. Ázerbaıjandar latyn hárifterin qabyldady, jaquttar da solaı qyldy… Qoldanbasaq ta latyn hárifterin biz de tilimizge úılestirip kórý kerek. Topqa túsetin bolsaq, biz de ózimizge laıyq jobamen túsý kerek. Pán retinde qoldanýǵa taǵy kerek» degen edi. Endi, mine, soǵan bet buryp, bekem iske bel býyp, kirisip jatyrmyz.

Joǵaryda aıtqan túgel bolý jolyndaǵy endigi qadam – memlekettik mártebesi tilimizge saı tól jazýymyzdyń ulttyq álipbıin jasaý isi qolǵa alyndy. Bul Elbasynyń arnaıy Jarlyǵymen júzege asýda. Onyń bir dáleli, «Qazaq tili emlesiniń negizgi erejeleriniń jobasynyń» maquldanýy der edik. Aýqymdy jumysty, eldik isti atqarý Sh.Shaıahmetov atyndaǵy «Til-Qazyna» ulttyq ǵylymı-praktıkalyq ortalyǵyna júktelgeni málim. Osynyń aıasynda kóptegen sharalar uıymdastyrylyp, maquldanǵan emle erejelerin nasıhattap, túsindirý boıynsha Otanymyzdyń barlyq óńirlerinde kezdesý ótkizilip, dáris-semınarlar uıymdastyrylyp, jańa álipbıdi tanyp-bilý jumysy tıanaqty júrgizilý ústinde. Qajetti oqý-ádistemelik quraldar da jaryq kóre bastady. Sonyń biri, «Qazaq tilin latyn grafıkasyna kóshirý mańyzdylyǵy» aqparattyq-nasıhat aptalyǵy kıeli Taraz óńirinde, maýsym­ aıynyń 24-28 aralyǵynda boldy. Bul halyqpen tikeleı baılanys­ jasaýdyń úlgisi desek bolady.­ Alqaly jıynǵa ult zıalylary, qoǵam qaıratkerleri, ǵalymdar, jazýshylar, Senat depý­tattary, jergilikti jurtshylyq qatysty. Biz búgin sol aptalyqta aıtylǵan ataly sóz ben oı-pikirlerdi, usynystardy jurtshylyqqa jetkizýdi nıet etip otyrmyz.